Saabus Miss Dollar!

Saabus Miss Dollar. Uus seltskonnadaam Soomest.





















Hetkel alles selline koerapuppy. Väike aga väle. Imekena neiu :) Kõigest 8 nädalane, aga juba krips ja kraps. Natuke vaarub ja kukub veel, kui ringi mässab, aga muidu juba nagu päris kutsu käitumisega teine. Pahandusi eriti korda ei saada, kui välja arvata see, et talle hirmsasti meeldiks aia alt naaberaedadesse pugeda. Sest avastades alles maailma, on talle kõik see ümbritsev ikka üsna uus ja huvitav. Ja avastada on tal veel palju. Haukumisega on nii, et noh, midagi sealt pisikesest kerest ju välja tuleb, aga arenguruumi on ka siin küllaga. Kuna ta on alles nii pisike, siis on tal veel raske oma pissit kinni hoida, ja nii ta siis sortsutab tuppa, kui enam kinni hoida ei jõua. Vahest tuleb see pissihäda nii äkki, et ta ei jõua lihtsalt kedagi enam hoiatadagi, ja sorts ongi juba põrandal. Kuigi on päris kiirelt selgeks saamas tõsiasja, et neid asju tehakse siiski õues, ja muru peal.
Nime peale reageerib kah, kuidas juhtub, aga mina teeksin sama moodi.
Ma käisin temaga ka juba tutvust ja sidemeid loomas :) Vaata esimest pilti. Nagu sellelt näha on, andsin ma preilile oma õnnistuse, tema kuulas mu saladusi silmad suletuna, õndsalt ja õnnelikult, andes seejärel mu käele musi, et ta on asjast ilusti aru saanud :) Diivade värk :) Vastastikune respect ;)
Tal on kaks toredat mänguasja, mis talle ka hirmsasti meeldivad. Riidest kalkun, keda ta hoiab ja kaisutab, ja roosa plastmassist, röhitsevat häält tegev notsu, keda ta retsib nii et vähe pole. Seda muidugi selle pärast, et talle metsikult meeldib selle sea röhitsev hääl, kui seda retsida.
Igatahes ikka väga armas puppy.
Illar ja Reio, kelle kutsu see nagu on, peavad, ja ilmselt ongi, oma plaanid ja elu järgnevaks pooleks aastaks väga "beebikeskseks" muutma, ja ka hilisem elu tuleb olema Miss Dollari keskne. Kutsu kui on ikkagi kutsu, mitte mingi kass Basilio, kes kõnnib omapead, on rõõmuga päevade viisi üksi, ja ei hooli absoluutselt mingi suvalise tegelase, keda millegipärast peremeheks kutsutakse, olemasolust. Oodates ainult, et söök ja jook pidevalt olemas oleks, ja pissikast puhas. Inimene on kassile teenija, ja ei midagi enamat, rääkigu need kassiinimesed, mida räägivad. Kutsud aga tahavad kogu aeg sõpra kõrvale, ja on ka ise suured sõbrad vastu. Kuid väljaskäimine on nendega selline igapäevane, mitmekordne rutiin, ja kohati ikka hirmus tüütu tegevus, millest aga ei saa üle ega ümber. Tulevad mulle siin meelde mu omad kallid Crispy ja Toby, ja nendega veedetud ajad. Oeh, kuidas ma olin ikka vahest täitsa väsinud ja tüdinenud sellest kõigest. Aga noh, samas on see selline tahtejõu kasvatamine :) Tuleb kasuks.
Samas, ega see nii keeruline kah nüüd pole, kui välja paistab, lihtsalt see järjepidevus ajab vahest karvad turri, kui kohe üldse ei tahaks üles tõusta, ja sinna välja, selle külma ja vihma kätte minna :) Aga liikumine teeb head :)
Pealegi, koerad on meie parimad sõbrad, ja nad annavad ka kuhjaga tagasi!
Niisiis, üks-kaks, Miss Dollar on saabunud :)
Be ready, new Diva will rise!!!
:)