Joe, my friend, my love, my soulmate!

Ma tunnen Joed juba ammu. Kui päris täpne olla, siis sain ma temaga tuttavaks oma esimesel reisil Taisse. Ja nüüdseks olen ma seal käinud juba mõnusalt viis korda :) Kas pole tore :)
Igatahes töötas ta sel ajal "?-Mark" baaris, Pattayal. See oli ja on osaliselt senini üks kõige sõbralikemaid baare Pattayal, kus nad pole läinud julma rahalüpsmise peale, nagu paljud muud sealsed baarid, vaid rõhuvad just sellele, et igaüks seal end lihtsalt mõnusalt tunneks.
Pealegi on see alati see baar, mis uksed kõige kauem lahti hoiab. Isegi siis, kui baar juba ametlikult kinni peaks olema. Siis pannakse muusika lihtsalt vait, ja aetakse asju vaiksemalt.
Tegelikult ei saa me kunagi väita, et need Tai inimesed, kellega me seal tuttavaks saame, meile ka tegelikult sõbrad on, kuigi meile see nii tundub. Sellepärast ei saa ma seda ka Joe puhul päris sada protsenti väita. Aga ma usun, et see siiski on nii.

Tegelikult ei saa me kunagi väita, et need Tai inimesed, kellega me seal tuttavaks saame, meile ka tegelikult sõbrad on, kuigi meile see nii tundub. Sellepärast ei saa ma seda ka Joe puhul päris sada protsenti väita. Aga ma usun, et see siiski on nii.
Esimesed korrad me lihtsalt lõbutsesime koos, ja ta pühendas seal baaris end alati meile. Aga seda tehakse pea kõikide toredate farangidega, kui just mingi pissheadiga tegemist pole.
Kõik siiski muutus, kui ma olin seal kolmandat korda käimas. Ma nagu vaatasin, et Joe suhtumine on muutunud. Istus mu ees, ja vaatas mulle sügavalt silma, naeris iga mu lolli nalja peale, nagu oleksin ma just maailma parima naljaga hakkama saanud.
Ühel õhtul sain ma aru, et ta vist on minusse armunud. Võtsime napsi, ja kui kell juba päris hilja oli, jalutasin ma koju. Järgi jooksis ähkiv-puhkiv Joe, ja teatas kindlalt, et tema tuleb nüüd minuga kaasa. Aga mina polnud kohe üldse sellises tujus, et kedagi kaasa võtta. Nii ma ka teatasin. Aga Tai inimesed ei anna nii lihtsalt alla, olles oma sisemuses, vaatamata vaoshoitud käitumisele, tunduvalt emotsionaalsemad, kui meie põhjamaalastena. Igatahes tagasi ta ei pööranud, ja kindel pilk silmis, teatas ta veel kindlamalt, et tema tuleb ja kõik. Wow, milline enesekindlus :) Ma olin aga nii väsinud, et ma lihtsalt vaatasin talle otsa, ja teatasin sama resoluutselt, vastuvaidlemist mitte salliva tooniga, et ei Joe, sa lähed nüüd oma koju. Joe hakkas nutma, ja lonkis mu kannul edasi. Ta tõesti nuttis nii siiralt, et mul oli seda valus vaadata. Aga ma jäin endale kindlaks. Lõpuks ta karjus jalgupidi maad trampides, et ta pole mingi moneyboy, ja et ta tõesti tahab minuga koos olla, sest ma meeldin talle tõsiselt, ja ta ei taha minult sentigi, kui ekslikult niimoodi peaksin mõtlema... Milline draama! Seda kõike jätkus kogu teekond, aga lõpuks läks ikka nii, nagu mina tahtsin. Ta läks oma koju.
Sealsamas baaris oli sel ajal tööl ka Jippon, kes mulle hullupööra meeldis. Ja näha oli, et Joele see taas ei meeldinud. No kohe üldse mitte. Aga ta oli tark ja vaoshoitud käitumisega poiss. Jippon ei saanud sellest kõigest mitte kunagi teada. Jippon on nüüd läinud, aga sellest olen ma juba kirjutanud ka....
Ma ei tahtnud, et see nii jääb, ja korraldasin temaga ühe tõsise jutuajamise. Ma olen ise tegelikult selles suhtes aravõitu, ja tavaliselt ei korralda eriti tõsiseid jutuajamisi, aga seekord võtsin ma ennast kätte, sest ma tahtsin, et siia ei jääks mingeid probesid õhku rippuma. Sest Tai on maa, kuhu ma just põgenengi argirutiini ja probleemide eest. See veel puudub, et mul seal mingid asjad õhku jääks! Ei-ei-ei, see peab olema, ja jäämagi minu probleemivabaks oaasiks, kuhu ma saan alati rõõmuga tagasi tulla!
Igatahes sain ma Joega asjad jonksu, ja kõik oli jälle hästi.
Peale seda on nii, et Joe saadab mulle tihti SMS-e ja vahest on ka helistanud, kui ma Eestis juba olen. Ja täiesti suvalistel aegadel :)
Lisaks sellele on Joe ka kannatlik ning järjepidev :)
Järgmine kord hakkas see juba ka mõjuma, ja nii ta mu ära rääkiski, ja minu juures ka vahest maandus. Hoppaaa :) Mille üle mul on ütlemata hea meel :) Aga ta sai ka aru, et ma olen üks litsakas tegelane..... ja ma ei saa sinna tõesti midagi parata, sest elu vajab elamist :) Siiski ei näidanud ta kunagi välja oma pettumust, aga kui ta sai aru, et mul on keegi muu käsil, ta lahkus, ja nagu mulle tundus, selleks, et seda mitte pealt näha. Äkki on selle asja nimi armukadeduse arukas ennetamine :)
Ja nüüd oli ta tööl mu hotellis. Puges mulle kavalalt kohe esimesel ööl kaissu :) Kavalpea selline :)
Ta pole just selline tüüpiline ilusmees seal, aga temas on midagi, mis mulle tegelikult meeldib. Midagi, mida paljudes kenades meestes seal pole. Seda nimetatakse vist nii- Suur Süda.
Ma tean, et meil ei saa kunagi olema midagi rohkemat, aga never say never :)
Tal on minu särk, mida ta pole kunagi ära pesnud, ja see on tal kapis eraldi ära pandud. Kui tal minu igatsus peale tuleb, võtab ta selle välja, nuusutab, ja mõtleb mu peale.... so much like Brokeback Mountain :) Taidel on muide komme inimesi nuusutada. Niimoodi, et me ei pane seda ise tähelegi, aga neil tõesti on selline komme. Nad on väga tundlikud sellele, kui sa peaks higi järele haisema. Lõhnad on nende jaoks väga tähtsad.
Aga selle särgi asja lobises mulle välja tema sõber. Ise ta seda mulle rääkinud pole :)
Noh, särgi küsis ta minu käest juba üle-eelmisel korral.
Vot sellised lood on mul Joega :)
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht