Saturday Fever. Eurovision Big Bang :) "Telefoniterrorshow" :)

Laupäev ongi siis lõpuks käes. Lahe.

Ma läksin eile koju, nagu endale olin lubanud, ja heitsingi magama. Peale seda, kui olin mõned peatükid raamatut lugenud.

Aga ei, asjad ei lähe nii lihtsalt, et sa lähed aga reedel koju, loed natuke raamatut, ja heidad siis kenasti magama. Et see päris nii ei läheks, hoolitsevad juba su enda kullakallid sõbrad :)

Ma olin pea magama jäämas, kui hakkas peale telefonitrall. Helises telefon. Otseühendus Tartuga. Tere-tere. No tere-tere. Illar. Aru saada, et juba mõnusalt vipsis ja vopsis :) Nad käisid kogu kambaga muusikali "Queen" vaatamas, kus lauljad ja muusika olid olnud super, aga muu asja kohta, et provintsi moodi võimlemine, raporteeriti mulle. Aga see selleks. Peale etendust toimus väikest viisi afterparty, kust mulle siis parajasti helistatigi. Lauri oli seal, ja Tikker muidugi ka. Ja teatati väga resoluutselt, et täna, nii kui nad Tallinnasse jõuavad, on välja minek, sest homme nemad enam erinevatel põhjustel juua ei saa. Nagu ma juba mainisin, olin ma selleks ajaks täitsa voodis, teki all, ja suhteliselt unine. Pealegi tundsin ma ennast halvasti, sest eelmisel ööl, nagu mäletate, magasin ma vaid mõned vaevased tunnid. Üritasin tasa ja targu siis seletada, et minust nagu asja ei saa. Aga kus sa siis sellega, seda ei võetud kuuldagi, et mis mõttes pole valmis :) Nii tunni aja pärast tuli uus telefonikõne, et nemad on juba teel Tallinna poole, ja pangu ma ennast juba heaga kohe riidesse, ja sättigu valmis. Et mingu ma nüüd juba kohe ette X-i, et nemad on varsti seal. Seekordseks helistajaks oli Lauri. Ja kuulda oli, et nad olid ikka väga bravuurses meeleolus seal autos. Mäo kandist tuli veel üks kõne, ja nõuti, et kas ma olen juba valmis, et tunni aja pärast on nemad autoga mu maja all, ja võtavad mu peale. Või et mingu ma nüüd tõesti ette sinna X baari neid ootama, nagu nad juba varem olid soovitanud. Selle peale teatasin ma, et ei, oki, ma tulen välja, aga ootan neid siiski kodus, mitte X-s. Lesisin nii umbes pool tundi veel voodis, ja siis paningi ennast riidesse. Õnneks ei hakanud ma sonksi pähe keevitama, et las jääb viimaseks asjaks. Lugesin veel raamatut, silmad vägisi kinni kukkumas, ja ootasin, millal nad siis saabuvad. Et olgu, lähen siis teen nendega need mõned drinksud seal kuskil urkas. Ikkagi reede, ja homme saab pikalt magada. Ja siis tuli kõne Laurilt, et Illar oli autos lõpuks magama jäänud, ja tema ka juba suht tujutu välja minemise suhtes. Selge, jääb ära, mille peale kiskusin end mõnuga riidest lahti, ja uni tuli põhimõtteliselt silmapilkselt. Mida oligi arvata. Aga kujutage ette, kui vihane ma oleks nende peale siis olnud, kui ma oleksingi sinna X-i läinud, istunud ja oodanud, endal nii sitt olla, tegelikkuses unistanud hoopis sellest, et magada oma soojas voodis, jummala üksi igavledes, ja oleks siis tulnud see kõne, et tore et sa end sinna X-i vedasid, aga meie ikka seekord ei tule...... Siis oleks küll suled ja pask lennanud :) Tõsiselt !!!

Aga lõpp hea, kõik hea :)

Magasin ennast korralikult välja, kui helises taas telefon. Svenky. Kes tegi ennast nii tähtsaks, et wow baby-baby :) Et tema nagu ei mõtelnudki nii tõsiselt, et seda Euro üritust enda juures korraldada, aga kuna mina olen seda juba meedias ja üle ilma suure suuga levitanud, seda uudist, siis ta enam tagasi ka ei astu. Et koristab oma kvartira siis ära, aga joogid-söögid toogu kõik ise. Ma sain paraja peatäie muidugi naerda selle peale :) Esiteks on ta korter kogu aeg normaalselt korras, nii et see jutt, kuidas ta nüüd seal tundide viisi korda peab looma, oli üks kuri trikk, kuidas mind halvasti tundma panna :) No see muidugi ei õnnestunud, sest mind ei saa eriti halvasti tundma panna :) Ja nii ma siis naersingi, et kuule Svenky, mis sa lobad, sul pole seal midagi eriti koristadagi :) Saades aru, et see trikk ei läinud läbi, vastas ta, et nojah. Nii, ja siis see, et ma selle uudise meediasse paiskasin. Ma naersin selle peale nii, et pidin täitsa ausalt veetsu, pissi poti peale jooksma, sest niimoodi hakkas mu allkorrus selle vappumise peale tilkuma :) Teatasin Svenkyle, et kui see siinne blogi on meediaväljaanne, mida sajad tuhanded loevad, olen mina Dima Bilan, ja Eurovisioon toimuks sel aastal Tallinnas, mitte Moskvas :) Et musirull, seda blogi loeb siin mingid hädised 5 inimest max, et ära nüüd niimoodi ka mind meelitada ürita :) Ja et keegi sellest nüüd valesti aru ei saaks, siis mitte need inimesed pole hädised, kes neid üllitisi siin loevad, vaid see number. Sest ega neid palju just pole, kes sellest värgist siin teab, ja seda ka jälgib. Aga te saate must ju aru :)

Igatahes oli see lõbus, see Svenky kõne, ja mul hea meel, et me täna õhtul tema juures koguneme!

Ja mõni aeg tagasi olid veel mõned telefonikõned. Helistas Illar, kes ootas, kepsud all värisemas, hambaarsti kabineti ukse taga. Ei saa salata, pole just palju neid inimesi, kelle kepsud seal ei väriseks. Lohutasin siis Illarit, ja proovisin rääkida, et tähtis pole see valu, vaid see kena resultaat, mida hambaarst korda saadab. Kes meist ei igatseks Hollywoodi naeratust :) Paha asi on muidugi see, et ega tast eriti Eurovisiooni vaatajat peale seda pole. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem :) Võtame selle siis ilusti linti nüüd, ja vaatame mõni teine nädalalõpp kordusena, kui Illar taas jonksus on :) Igatahes hoian ma talle pöialt, sest ega see hambaarst just naljaasi pole, teame me ilmselt kõik.

Pärast seda helistas Lauri, kes on kuskil Tallinna lähistel asuvas, imeilusas turismitalus. Proovidel. Ehala tuur tulekul, ja kogu see esinejate kupatus põrutas neil sinna, et rahus ja segamatult neid laule ja muud seal harjutada. Õhtul teevad grilli, võtavad mõned napsud, ja vaatavad Eurovisiooni. Halb asi selle juures on see, et oleks tahtnud, et ta Tallinnas oleks olnud, ja seda meiega koos Svenky juures vaadanud. Aga arusaadav, töö vajab tegemist.

Aga igav meil seal Sveni pool olema ei saa, teades et Paabel ja Karla, ja muud elukad on igastahes kohal, nagu viis kopikat :)

Kindel aga on see, et see saab olema väga eriline seekord, see Eurovisiooni finaalsaade. Kuna läbi aastate on Eesti taas osalemas, ja väga hea lauluga. Väga hea etteastega, väga ilusate esinejatega. Ma tõsiselt pakun ja loodan kohta top 10-s.

Niisiis tassin ma oma 5 liitrise õllepuntsu kaasa, ja maandun 9-st seal, meie täna õhtuses peastaabis Svenky juures :)

Kerge värin on juba sees. Selline hea ootusvärin nimelt :)

Siin on pilt aga Istanbuli Eurovisioonist. Muide Türgi on üks seekordseid favoriite.

Eurovisioonini on jäänud 4 tundi!

GO EESTI GO!!!!!