B-day and E-day :)

Eelmine pühapäev oli taas siis see päev, kui ma aasta vanemaks sain. Kui sain... Sest mulle tundub, et me saame siiski mingil määral aega kontrollida, ja mitte üldtuntud reeglite järgi elada, vaid neid enda omadega kohandada. Niisiis ei pea aeg meie jaoks olema vääramatu jõud, vaid võib olla ka sõbralik hoovus, kes sulle vahest vastu tuleb, ja mõneks ajaks peatub, arvestades ka sinu soove :) Kõik oleneb koostöösoovist.



Igatahes helistas laupäeval mulle Hannu, ja viis mu välja. Danke Hannu :) Oli täitsa lõbus, peaks mainima. Kuigi Angelis polnud eriti suurt rahvaste liiklemist, polnud see ka liiga tühi. Tehti isegi mingit showprogrammi, ja loomulikult sai taas kõvasti napsitatud.
Kuna Illar oli ära Pariisis ja Londonis, olin ma talle nö. majavalvur. Pühapäeva õhtul sirises uksekell, ja sisse kappas Lauri. Viis mintsa hiljem sirises uksekell taas, ja sisse kappas juba terve kari: Sven, Karla ja Renaldo.
Lauri oli kooki teinud, ja nii me seal istusime niimoodi toredasti. Pühapäeval eriti jooma ei kipu. Vahtisime telekast Eesti Lemmiklaulu Eurovisiooni eri, ja lobisesime niisama. Loomulikult sain kingitusi, mida ma armastan vägagi saada. Olles samal ajal ise suhteliselt vilets kinkide kinkija. Igal ühel oma anne :)
Sain nahkkoti, lõhna, luxshampooni ja balsami, DVD ja teatri pileti. Väga armas :)
Töö juurde viisin pannkooke soolaste ja magusate täidistega. Selline tore näksimine. Ja kollegid kinkisid mulle 5 liitrise õllepuntsu, mille kavatsen laupäeval ära lahendada, ja Chanelli deosticki.
Eks ma pean selle peo oma sõpradele kah kunagi maha, aga mõned ajad hiljem siiski. Kes kannatab, see kaua elab :)


Eile oli aga Eurovisiooni 1-ne eelvoor, kus Eesti veel ei osalenud. See, kus meie tshikid osalevad, toimub homme, 14-l mail.
Vaatasime seda sama seltskonnaga. Ainult Karla oli Tartus, ja Illar ikka veel Londonis.
Mis siin ikka öelda, lava oli viimase peal, ja tehnilised parameetrid muidugi parimad, mida 2009-l aastal maailmas võtta on. Võimas. Lugudega oli natukene teine lugu. Pooled neis olid haledad, või halenaljakad.
Edasi pääsesid siiski enamvähem normaalsed laulud.
Island, kelle laul ja laulja olid tõesti päris head. Siis muidugi Türgi, kuigi paljudele eestlastele selletaoline stiil ei meeldi. Aga kuna ma olen Türgis käinud, on mu suhtumine sellisesse stiili tunduvalt kodusem. Nii, siis ka Soome, kuigi see lugu oli kergelt 90-ndate maiguline, aga muidu täits tore. Rootsi ooperidiiva stiil polnud päris minu rida, aga arvata oli, et paljudele see siiski meeldib. Malta Chiara on muidugi klass omaette, kuigi see lugu pole nii tugev, kui olid tema kaks eelmist Eurovision entry´t. Portugal tundus mulle jube, aga samas Facebook paljastas mulle, et nii mõnedki mu headest sõpradest pidasid seda täitsa heaks looks.... ja nendel inimestel on minu teada täitsa hea muusika maitse. Noh, maitse üle ei vaielda. Andorra edasi ei saanud, kuigi oleks seda väärinud. Samas Bosnia-Herzogovina lugu sai, olles lausa üks fännide lemmikutest.... milliste fännide, tahaks ma küsida?! Israel mulle täitsa meeldis, kuigi videos pääses see lugu ikka palju paremini esile. Samas taas ei meeldinud see paljudele eestlastele. Armeenia oli taas mitte minu maitse, aga arvata oli, et edasi ta saab, kuna Lõuna- ja Kesk-Euroopas läheb selline stiil peale, ja mitte vähe. Rumeenia oli nagu kohalik Pussycat Dolls, ja polnud tal häda midagi. Täitsa kuulatav tütarlaste-pop.
Muidugi oli seal ka selliseid etteasteid ja laule, et karju vaid appi. Et miks-miks-miks. Samas meenub mulle, et mitte nii kauges minevikus, on ka Eesti selliseid lugusid sinna saatnud, mille peale ma olen suutnud vaid jõuetult sosistada, oh miks-miks-miks.
Ja mis vaheesinemine see veel oli...... armeekoor lõugas Katjushat nii et vähe polnud, ja helesinine lennuk, pluss roosa tank (sic!) toodi kah veel lavale. Oo man...... roosa tank, ma ei uskunud oma silmi :) Lõpuks kalpsasid lavale veel Tatu eided, ja selline see kompott siis oligi. Aga kõlbas vaadata küll.
Homme on teine eelvoor, ja ma siiralt loodan, et meie Sandra oma tüdrukute pundiga saab seekord edasi. Tegemist on tõesti looga, mida ei pea häbenema. Ma loodan, et ta pääseb ka laval esile. Ennem neid on kahjuks suur Ukrainlaste show, ja peale seda läikivad ja vananevad mehed Hollandist. Noh, ma ei taha midagi veel ennustada, aga loodan siiski kõige paremat. Alates Lätist, mis oli juba 2003-l aastal, pole me kuhugile saanud, ja üldse nagu arvestatavad olnud. Nüüd oleks aeg sellel asjal muutuda.
Siin aga mõned pildid mu üle-eelmisest sünnipäevast Tais. Minu lilled, ja minu tort (saabub Igoriga). Ja Bilan Dima kah mu embuses (mitte Tais, vaid Ateenas) :)