Unine esmaspäev, mõnus kevad ja Facebook´i onud.

Esmaspäev tungis mu ellu nagu mingi paratamatus juba pühapäeva öösel, sest ma ei suutnud kuidagi magama jääda. Mõtted keerlesid ümber selle, palju mul, õigemini kui vähe aega mul veel magada on jäänud ennem hommikust äratust. Magasingi pinnapealselt, aga see on üsna loomulik. Järgmine öö magan ma tavaliselt nagu beebi taas. Ja magada ma oskan :)

Nii ma siis unelesin selle tööpäeva siin maha. Tegin usinasti tööd, aga samal ajal unelesin sellegipoolest.

Midagi erilist nagu ei juhtunudki täna, aga üks tööväline komöödia siiski. Facebookis.

Mingi vanema tüüp, minu arust 55 aastase välimusega inimene, soovis tutvuda ja chattida. Noh muidugi, aga palun. Ma olen heatahtlik, ja jutustada võib ju kõigiga. Endalgi natuke vaheldust ja mõnikord on huvitav ka.

Rääkis siis mulle, et on kuskil UK-s elav üksik gaydad (isa), ja muidu ka väga õnnetu, sest pole boyfriendi leidnud. See viimane asi muutis mu koheselt ettevaatlikuks, sest kui keegi kurdab sulle, sinuga alles esimest korda tegelikult vesteldes, ja sind üldse mitte veel tundes, et ta on jube õnnetu, ja et ta elu on põhimõtteliselt perses, siis ma sellesse tegelikult ei usu, ja selle inimesega hea meelega enam edasi ei suhtleks. Sest ma arvan, et need inimesed pole tegelikult õnnetud, vaid et neile kohe meeldib, kui keegi neid nonstop lohutab ja nende teelskleja kätt hoiab. Pigem siis sellist moodi tähelepanuvajadus. Kind of sick.

Nii, ma siis üritasin talle positiivset juttu vastu ajada, et eks me kõik oleme vahest üksi, ja küll see keegi meie ellu kunagi ikka tuleb, et pole hullu, shallallaaa. See muudkui lalises edasi, et tal lapsed elavad endise naisega üleval korrusel, seal majas, kus ta elab, ja keegi tema peikakanditaatidest seda välja pole kannatanud. Noh, ega ma tegelikult ei imesta ka miks, kui hästi järele mõelda...

Igatahes suutsin ma ta veitsa positiivsemale lainele tuua, ja ta tegi mulle komplimendi, et kenad pildid mul seal facebookis üleval. Loogika et on! Peaks peast ikka päris ohmu olema, ja muidu ka juhm, et endast kolepilte välja riputaksin. Thnx man, oli mu vastus, aga et sul endal ainult üksainus pilt siin, et kas rohkem siis polegi. Vastus tuli, et ta ei oska pilte üles panna. Juhtub, teatasin ma. Et ega kõik ei peagi internetiasju nii hästi oskama. Pole ju mingi eriline näitaja, peaasi et inimene ise tore on. Ja siis hakkas uus nutt ja hala, et ta peab poega paluma, et ta ise on nii muldvana, et ta ei oska internetis nagu midagi eriti teha. Noh, pole hullu, lohutasin ma taas, ja samas uurisin, et kui vana ta siis on. Vastus oli et 41...... millele ma vastasin, kui vana mina olen... Ta logis ennast selle peale kohe internetist välja, ja vaevalt et ta minuga enam suhelda tahab. Järeldused tehke ise ;) Kurb muidugi. Ja kahju temast. Ise on kolme lapse isa, kelle naine ja lapsed on ka peale seda, kui issi gayks otsustas hakata, temaga sõbrad edasi, ja ikka tal nutt ainult varuks. Arvake ära, kui lihtne tal on endale uut elukaaslast leida?! Minu arust peaks ta õnnelik olema, ja trillima-trallima. Aga ehk on ta elus liiga palju head kätte tulnud, ja ainuke asi mida ta selle peale oskab teha, on ainult kurta ja halada. Selle asemel, et selle eest tänulik olla, mida elu talle tegelikult kinkinud on. Ma mõtlen, et ma olin ju temaga viisakas, ma proovisin teda isegi lohutada, ja ma proovisin temasse, vaatamata sellele, et me temaga üldse esmakordselt suhtlesine, siiski positiivsust süstida. Aga ta keeldus mind kuulamast, ja tal olid elust ja enda suhtumisest asjadesse oma kindlad arusaamad. Kurvad ja õnnetud. Tõrjudes eemale ka selle hea, mis seal võiks olla. Ja siis ei suuda ka keegi teine teda aidata. Aga äkki ta siiski, ma loodan, ükspäev saab aru, et tal on tegelikult kõik päris hästi ja korras, ja ta muutub iseenda vastu vähe lahkemaks :) Oleks ju tore :) Leiaks boyfriendi, ja nuusutaks taas kevadisi lilli :) Ma väga loodan!

Aga siin paar kenat suvist pilti ka Tallinna linnast. Päris mõnusaks läheb väljas ju :) Soojaks ja roheliseks. Inimesed ajavad ennast poolpaljaks, ja kõik tunnevad ennast hästi. Kas pole tore :)

Ja internetist ei pea sa ka midagi teadma, et tulevat suve nautida, ja vanusel pole ka tähtsust :) Ole sa siis straightdad, gaydad, Buratino või Pronkssõdur :) Ikkagi on mõnus!