TGIF!!! SAY YES!!! I AM MR. YES!!! SMILE :)

Tere jälle :) Reede on käes. Magasin taas pea 10 tundi, aga hommikul oli ikkagi isu voodisse edasi jääda. Magaja nagu ma olen. Norr-norr-norr.
Sel ööl oli uni palju parem, aga siiski nägin ühte üsna kinky´t und. No lausa piinlikku. Õnneks ei teinud mina seal piinlikke tegusid, vaid keegi teine. Mina muide pöörasin silmad seal unes maha, sest mul oli nende inimeste pärast väga-väga häbi.... :)
Nüüd aga on juba keskpäev, ja mõned tunnid töödki tehtud.
Mingeid plaane ma nädalavahetuseks teinud pole, ja ei tee kah. Kui midagi tuleb, siis tuleb.
Täna pidi mingi Eurovisiooni fännklubi kokkusaamine olema, aga keegi jäi haigeks ja keegi taas ei saa tulla, ja muu selline kräpp, nii et jääb ära.
Siis helistasime eile Illariga, et ehk võibolla lähen nende perele külla. Sobiks küll variandina. Aga nüüd meenub mulle, et sel nädalavahetusel peatub nende juures Reio õde. Siis jääb vist see teema ära ikkagi...
Lauril taas on sõps Brightonist külas, et ehk hoopis nendega hängima. Noooh, why not.
Sven on raudselt taas kodune, nii et see teema vist kukub ära.
Ja Pabello pole telefonile või emailile juba mitme päeva jooksul vastanud. Ta vist viidi lihtsalt UFO-de poolt ära. Juhtub.
Aga ma võin ka ju kodus raamatuid lugeda, ja oma riietekappi koristada. Nii et kodus istumise variant... Aga ma ei salli eriti üksi kodus istumist. Ei salli ja kõik!!! Kappi saab alati koristada, ja raamatuid loen ma ennem magamaminekuid niigi.
Aga nagu pildi pealt näha, olen ma Mr. YES, ja ma ei kurda. Olen rõõmus, positiivne, kannatlik, leplik, tugev, õnnelik, armas, kallis, nunnu, magus, kollane, taevasinine, tupsu-nupsu, tuti-pluti, twinky-winky, pehme, ehtne, kerge, elegantne, sest ma olen Mr. YES :)
Eile õhtul jalutasin läbi hämarduva linna, ja õhus oli tõesti tunda kevadet. Millal siin maal päris soojaks läheb, ei tea. Aga vähemalt pole õhk enam nii talvine ja kõle. Aprilli lõpus-mai alguses võiks kevad lõpuks tulla küll. Sellest annab märku ka see, et öösel oli mul tuba täitsa ilma kütmata juba enam-vähem soe. Päevane päike oli läbi akende õhku küttes oma töö teinud. Ehk siis kokkuvõtvalt, jääaeg on läbi.
Oi, ja just praegust tuli email Chutimalt Rootsist, et on nüüd Kariibi mere kruiisilt tagasi. See oli olnud täielik õnnestumine, ja väljalülitumine muust. Täiuslik puhkus. Tuletab mulle mu Tai reise meelde, kus ma kunagi arvutitele mitte ligigi ei lähe, ja Eestist isegi midagi kuulda ei taha. Väljalülitamise ja lõõgastumise viimane õndsus eeldabki, et telefon on välja lülitatud, emaile ei tshekka, ja argiasjadele ei mõtle.
Tal oli muidugi kahju, et ma seekord Taisse ei jõudnud, aga samas oli ta olnud ka mures, et kui ma Taisse jõudsin, nagu ta teadis juhtuvat, siis seal olid samal ajal need vastikud punasärklaste mässud ja muud sellega seotud jamad. Et polnud nagu turvaline aeg, ja turvaline koht, see Bangkok sellel ajal. Nii armas temast, et ta minu pärast mures oli.
Samas tuleb mulle meelde üks aastavahetus mõned aastad tagasi, mil Bangkokis lõhkesid pommid, aga meie samal ajal Illariga olime vaatamata sellele seal siiski eufoorias, ja tervitasime shampuse taga ja miljonite õhupallide keskel uut aastat, nagu poleks mingeid pomme lõhkenudki. Samal ajal saades ärevaid SMS-e Eestist, et olge palun ettevaatlikud, et kas te olete ikka elus. Meedia võimendav mõju. Sest kui uudistes on, et Bangkoki linnas lõhkevad pommid, ja lausa mitmes kohas, siis on inimestel automaatselt selline pilt silme ees, et nii, need lõhkevadki seal iga nurga peal, ja kogu linn on paanikas. Et me oleme nõgised ja räämas, roomates rentslis, viskudes sinna ja tänna, põigeldes plahvatuste ja varingute eest. Näljas ja hirmunud, karjudes ja nuuksudes abi järele. Help-help-help. Samal ajal meie seal Bangkoki linnas ütlesime tõesti help, aga hoopis mööduvale ettekandjale, talle naeratades, ise särav-valgetes särkides, näod õnnest läikimas ja säramas, patsutades seda mööduvat ettekandjat pepule, et- can You help us please, sweethearth, our Champagne is empty soon, bring us new one please. Help us to get wild and happy, a little drunk, to feel good and make it as a big-time new year eve for us. Thank You sweety. Ainuke pommihääl mida me tähele panime ja kuulsime, oli meie shampa pudeli korgi pauk.
Aga käes on jälle reede, ja see on tegelikult tore. Mul on veel 4 tundi tööl olla. Tegelikult on mul siin rahulik, ja sellepärast ma seda asja siin kirjutada saangi.
Täna pakkub keegi jälle kooki, nii et kõhukene aina kasvab :)
Aga ma olen ju Mr. YES, ja ma ei kurda, kaeba ega nukrutse. Ma olen krips ja kraps, heas tujus ja tubli. Ma olen Mr. YES, õnne ja naeratuste saadik :)
Ja ma saadan teile siit kollaseid ja taevasiniseid õnne ja rahulolu molekule, kasulikke baktereid, nooruse eliksiiri kristallikesi, kullaebemeid ja tervisemullikesi!
Peaasi et te õnnelikud oleks, sest ma olen teie Mr. YES!!!