Uus sonks.

No nii, saabki see töönädal täna ühele poole. Ja neli päeva seda oligi. Peale seda tuleb mul 10 päeva vabadust, ehk siis puhkus. Mu hing on muidugi pisarates ja kurb, et ma selleks ajaks Taisse ei pääse, aga seda magusam saab see järgmine kord olema. Kuigi ma oleks nõus sinna isegi 5-ks päevaks minema. Nii hullult ma igatsen seda soojust ja muud seal :)

Töönädal oli suhteliselt inimlik. Kuigi, kui aus olla, oli hommikuti päris raske ärgata. See haigusenädal oli ju nii, nagu ta oli. Magasin pikalt ja laialt, mis on ka ainuõige asi teha, kui tahad tegelikult ka terveks saada.

Igastahes käis eile Renaldo mul töö juures kohvil, ja kui ta mu soengut vaatas, siis teatas ta nii temale omaselt, et see on jube ja õõvastav vaatepilt. Oligi. Välja kasvanud ja puha. Mitte eriti kena vaatepilt. Teatas kuivalt, et ma peale tööd talle külla läheks, et ta ajab selle asja korda.

Muidugi olin ma pöördes ja õnnelik.

Peale tööd kibinal-kabinal ma sinna siis suundusingi.

Renaldo tegi kana riisiga. Imehead muide, sest lisaks käärikasutuse oskusele, on ta ka imehea kokk. Tõeliselt hea. Ilma igasuguse allahindluseta. Noh, öelgem siis nii, et tal on kätt. Igasugu asjadeks.

Sonksi sain ka pähe, ja elu jälle nagu lill. Väga ilusa soengu. Kui vähe on vaja õnneks.

Sven kobis ka kohale, kuigi ta on haige, aga ta elab kohe seal kõrval, ja nii me seal siis aelesime mõnusalt.

Igatahes olen ma nüüd taas väga kena ja ponks :)

Kui sellest muidugi mingit kasu ka oleks siin tuimas Eestis....