Tai naeratas Eestile, ehk Tai päevad Eestis :)

Mingi kuu aega tagasi käisime Illari and co.-ga restoranis Bangkok söömas. Kristiina, restorani omanik, rääkis rõõmuga, kuidas nad olid võitnud konkursi Tai saadiku vastuvõtu toitlustamisele. Et muidu oleks see sisse toodud Rootsist. Mnjaaa, kõrvad läksid päris kikki, kui ta mainis veel lisaks, et see vastuvõtt on seoses Tallinnas toimuvate Tai päevadega. Sest meie teadmist mööda on see esimene kord, kui Tai turismimessi väliselt enda tutvustamiseks Eestis midagi korraldab. Äärmiselt meeldiv ju.

Tai päevad toimusidki. Viru keskuses. Täitsa tore oli. Kuigi mitte nii suurejooneline, kui oleks oodanud, aga tore siiski.

Tai tantsijad oma ilusates kostüümides keerutasid ennast laval Tai rahvamuusika saatel, ja poisid tegid muay thai (tai boks) näidisetteasteid. Vahepeal näidati reklaamvideot, kus kõik oligi nii, nagu Taimaal on. Nad ei pea just eriti vaeva nägema, et oma maad reklaamis kenasti esitleda, sest imeilusaid kohti on seal niivõrd palju, et saaks lausa ööpäevase klipi kokku monteerida, kui mitte veel pikema. Amazing Thailand on siis Tai hüüdlause välismaailmale ja tulevastele turistidele. Amazing ta ongi. Ei vaidle kohe üldse vastu. Seal oli kenasti üks massaashisalong oma leti avanud, kus sai õlamassaashi võtta, samuti oli kohal restoran Bangkok, kus pakuti salatisuutäisi. Need kes Tais on käinud, ja sealseid kulinaariaimesid nautinud, neile tõi see amps oma tuttava maitsega muidugi igatsuspisara silmanurka. Ka oli mingi meenetelett, kus üks naine puuviljadest kenasid lillekujusid ja muud taolist välja voolis. Ja muidugi infolett, kus täitsa kenasti infobuklette saadaval oli. Noh, selline mitte hiigelsuur, aga piisavalt infot andev üritus.

Illar haaras muidugi ohjad enda kätte, ja orgunnis Kristiina kaudu meile ka Tai saadiku vastuvõtu kutsed. No kes siis veel peaks selle au osaliseks saama, kui mitte meie, Tai suured ja tulihingelised fännid (IRW kui kinky on see sõna fän). Noh, ütleme nii, et me armastame Taid, ja oleme sellel maal nagu käinud ka, päris mitu korda. Tai on meile naeratanud :) Ja lõpuks ometi naeratas ta kenasti ka Eestile :)

Ja siis läks asi naljakaks. Ma nagu ei võtnud seda vastuvõttu üldsegi selles võtmes, nagu see oli. Arvasin, et viisakas teksapüks, triiksärk, tukk püsti, ja mjäu nägu ette on nagu piisavad. Et nagu mingi turismimessi sarnane väike drink ja naps event. Noh, ei olnud kohe mitte!

Sättisime Illari juures ennast valmis, Illar muidugi kenasti ülikonnas. Mina aga lillasse Gucci triiksärki ja teksastesse kängitsetud, nagu tsirkuseahvike.... täitsa konkreetne tsirkuseahvike. Mul hakkas pealael hoiatuslambike plinkima, plink-plink-plink. Oma õli valas tulle ka Illar, muigelsui minu poole vaadates, ja korrates, kusjuures mitte eriti veenvalt, et täitsa ok riietus. Kusjuures ma sain ise aru küll, et pole ikka küll ok see minu kängitsetud välimus. Mammmmaaaaa-miiiiiiaaaaaa, ma läksin täitsa endast välja, ja Illari muie muutus üha avalikumaks. Lausa kahjurõõmsaks irveks juba :)Igastahes ma teatasin lõpuks, et mina sinna ei lähe, sest naerualune ma vabatahtlikult olla küll ei taha. Lõpuks Illar halastas, ja koukis oma kapist mulle paari viigipükse välja. Ja neid tal tegelikult on, sest see on tema tööriietus, see ülikonna värk. Igastahes rahunesin ma maha, ja vastuvõtupeole ma lõpuks ka läksin.

Ja nagu oligi arvata, oli see igavesti peen üritus. Teksastes oli ainult üks kodanik, kes juhib Eesti rohelist parteid mingisugust. Noh, ma olen küll enda arust roheline, aga temaga samas paadis ma tänu nendele neetud teksapükstele ei oleks tahtnud olla. Vähemalt mitte sel õhtul.

Nii, saabusime sinna, ja marssisime otse saali. Ups, ja ma ehmatasin ennast krinksu! Sest mul polnud aimugi, et ees ootab peen kätlemistseremoonia. Nagu pressa ballil. Seisid seal reas need tähtsad inimesed. Kahest ma sain aru, kes need on- Tai saadik ja Thai Airwaysi Põhjamaade regiooni boss. Muide, vaadake seda teist pilti, ma tegin neil vist tuju heaks :)

Igatahes suutsin ma kokutades selle tseremoonia läbi teha, kusjuures Illar oli sellise näoga, nagu ta päevad pikad muuga ei tegelegi, kui et aina kätleb sarnastel tseremooniatel tähtsaid inimesi, ja on ise sama tähtis onkel :)

Aga tuju aina paranes, ja ehmatus ununes, sest jooginurgas oli ohtralt, ma kordan ohtralt, Singha õlut, mis on mu suur favoriit ja lemmik! Mu arm ja õnnistus! Mu mentor ja hea tuju tekitaja! Mu naerataja ja kullakallis armuke :) Mu truu armuke! Ja näha oli, et keegi seda ei tarbinud ka, eelistades veine. Sobis mulle.

Vaatasime uuesti neid tantse ja muay thai etteastet, pluss Thalia moedemonstratsiooni. See viimane on chic. Tegemist on Tai-Rootsi moefirmaga, kes teeb Tai siidist naistele pidulikke kleite, jakke, kostüüme ja muud sarnast. Väga kena oli. Sel hetkel oleks küll naine tahtnud olla (muidu mul selline unistus puudub), sest selliseid imeilusaid asju paneks ma isegi selga. Nad täidavad muide ka Tai kuningliku perekonna liikmetele tellimusi.

Igatahes oli väga lõbus, ja hilisem gatering oli lausa külluslik. Restoran Bangkok oli kõvasti vaeva näinud, ja toite oli reas ja lauad olid lookas. Äärmiselt maitsvad ja kenad vaadata.

Sättisime ennast Illariga mugavasse nurka, ja tundsime ennast hästi. Kõrval oli lauake, kuhu ka Tai Rootsi saatkonna inimesed ennast sättinud olid. Meie, sotsiaalsete inimestena hakkasime kohe chittima ja chattima. Ja seal oli üks veetlev naine, kes oli ka õhtujuhi rollis eelnevalt olnud, kellega me kohe ka jutu peale saime. Ta nimi oli Chutima, kes muidu tööl viisa- ja konsulaarosakonnas. Temaga me saimegi lõpuks jutu peale.

Igatahes läks asi lõpuks vägagi lõbusaks, sest seal kus oleme meie, seal on ka lõbus, on juba Eesti rahvatarkuski meie kohta olemas, kui sa seda veel ei teadnud. Nüüd tead!

Niisiis olime me väga rahul, et me sinna kohale viitsisime minna, sest see oli seda väärt!

Jätkub.