Guys On Display- fun and play... :-P

G.O.D.-st olen ma juba siin blogis rääkinud. Aga natuke veel.

DJ Station´ist olen ma samuti juba lobisenud. See on mu lemmikkoht, aga keelab sees piltide tegemise. Aga ok, mis parata. Laske siis fantaasial lennata :)

Miski pole muutunud. Kui, siis ainult paremuse suunas. Sama hea muusika, samamoodi pungil rahvast täis, samad hinna (isegi Tais on hinnatõus kergelt tuntav), ja sama lahe vibe.

DJ Station asub Silom Soi 2-l.

See on väike põiktänav, kus on mitu klubi ja mitu baari. Kõik eri-ilmelised.

Osades rahulikum, osades rajum.

Kõige lõpus on see nimeandev, läbi 3 korruse ja kahe maja paiknev DJ Station klubi. Bangkokis on tegelikult nii, et kui sa tahad olla keegi, siis sa KÄID SEAL kohal. Vähemalt vahest.

Hea on see, et kui seal tänaval ühest kohast teise tahad jalutada, ei pea sa oma klaasi käest panema, vaid patseerid see kenasti käes, kuhu aga soovid.

Samuti on selge see, et ilust siin puudu pole. Kenad inimesed, öö, troopiline suurlinna kuumus, vähenevad riided, palju ei pea mõistatama, mis õhkkond siin valitseb :)

Siin pildil minuga ei ole just kõige ilusamad inimesed, aga siin taas järgmine teema, et (ühiskond siin Tais üldse) inimesed siin on ikka palju lõbusamad, viisakamad, sõbralikumad ja üksteise vastu tolerantsemad, kui mis tahes Euroopa klubis näinud oleme. Ma ei hakka siin Eestit üldse mainima ega võrdlema.

Nagu näha, on siin samas toredas paadis nii vanemad mehed, nooremad mehed, drag queenid(ladyboyd), noored ja ilusad, mitte nii ilusad, peenikesed ja paksud, kollased, mustad ja valged inimesed. Kõik on teretulnud, ja kõik on kõigiga sõbralikud. Äärmiselt lahe ja hingamiseks ruumi andev õhkond. Küll oleks tore, kui ka mujal asjad nii oleks....

Kui ma mujal eriti tantsida ei viitsi, siis Bangkokis teen ma seda meeleldi. Sest siin on eriti lahe muss. Muide mu kallid, meie Kerli Kõiv ongi maailma jõudnud. Vähemalt sammukese, sest tema "Walking On Air" on Bangkoki hip-diskorite poolt üsna lastav lugu.

Ma armastasin DJ-s ühte baarmeni, kes otsustas mind hellitama hakata, ja oma śefluse alla võtta. Nimelt eiras ta alati tema ees seisvat järjekorda, ja nähes mind lähenemas, katkestas teiste teenindamise, avas Singha pudeli, ja ulatas selle mulle üle teiste peade. Nii nunnu :) Naeratas mulle malbelt ja vandeseltslikult, pannes mind taas ja taas mõistatama, millest selline au. Aga see oli ju ainult meeldiv kogemus :)

Suitsetamisega on DJ-s aga nii nagu Eestiski. Kas õues, või spetsiaalsetes ruumides. Noh, ega see tegelikult nii väga ei häirigi. Ei saa vähemalt kellegi käest koniga selga tantsuhoos.
Samas G.O.D.-s on kõik vanaviisis. Tee aga suitsu, kus tahad. Ja see on ka omamoodi tore. Kauaks, ei oska ennustada, sest selle suitsetamisega on lood iga kord erinevad, ja pigem piiramise kasuks.

DJ-s on naljakas vaadata ka seda, kuhu keegi ennast seisma sätib. All, lava ees, tantsuplatsil on põhilised peoloomad. Sellised ennastunustalt tantsivad tüübid, ja muidu kitsaid olusid (teadagi miks) armastavad isendid.

Teisel korrusel on lihaturg. See on see korrus kuhu kõik lihamaijad instinktiivselt kogunevad. Ka moneyboyd, aga nemad on tavaline Tai osa, nii et see ei häiri kohe absoluutselt, sest nad annavad ka vanematele ja enam mitte atraktiivsetele meestele võimaluse mõne dringi ja "taksoraha" eest ennast taas kord elus veetlevana tunda :)

Kolmas korrus on unistajatele ja nukratele, kes millegipärast tahavad teistest natuke eemale tõmbuda.....et ennast koguda, ja siis taas allkorrustele söösta, sest elu on ju karusell :)
Ma olen seal olles ka aru saanud, et tai mehed pööravad väga tähelepanu oma kehale. Jah, neil on selleks juba geneetiliselt palju paremad eeldused, pluss nende toit, mis on meie omast palju tervislikum ja mitmekesisem, pluss vägagi rasvata. Aga olen aru saanud ka sellest, et see on petlik, ja muud nad tegema ei peagi, kui oma tervislikku toitu sööma ja geneetilist eelist nautima, ja kenad nad ongi. Tegelikult käivad nad väga usinalt jõusaalis, ja tegelevad spordiga, aga sellest eriti ei räägita, sest parem on ju jätta endast mulje, et ollaksegi sünni poolest juba selline ilus poiss :)

Ehheee, noh tegelikult on tõde igalpool sama. Mis annab ka mulle tõuke, et jaanuaris algab üks rassimine ja endaga tegelemine. Oleks ka aeg, sest eks ennastki on siis peeglist kenam vaadata, ja vahest ehk ka kellegile, eriti special inimesele, näidata :)

Samas olen ma aru saanud, et Bangkok on muutunud selle mõne aastaga palju internatsionaalsemaks, kui ta varem oli. Ma ei tea, milline ta siis 10 aastat tagasi veel välja nägi.

Kui varem oli turiste põhiliselt Lääne-Euroopast, ja enamus neist nii 50 ligi või üle, natuke ka USA-st ja Austraaliast, siis praegust on kaleidoskoop palju säravam ja mitmekesisem. Hulga rohkem noori, ka teisi rasse ja erinevamaid maid.

Aga eestlasi ma küll Bangkokis eriti ei näe. Vähemalt mitte seal.

Patpongis nad ehk jalutavad ringi, mis on selline turistidele "must extreme", aga hip´ides ööklubides ma neid kohanud pole. Ehk nad veel tulevad. Muidugi on ka nii, et enamus neist lennutatakse otsejoones Pattayale ja Phuketisse ka.
Igatahes pean ma uhkustama, et ma olin päris pop päris kenade valgete farangide seas. Aga ma viisakalt ütlesin ära, sest valgeid farange näen ma siin Eestis ja Euroopaski küllalt. Pealegi meeldivad mulle asiaadid selleks liiga palju :)

Kohtasin ka vanu tantsulka poisse :) Tundsid mu ära, ja poseerisid heldimusest pisar silmis, nagu teeks ma neist eluloo pilte. Igal aastal uus võte :)
Muidugi ei pea ma mainima ehk seda, et kellegiga sõbrunemine seal on ühe sekundi küsimus, ja iga õhtu võis terve mobla mälu uutest numbritest täis kirjutada, kui aga soovi oleks.

Ma armastan Bangkoki öid ja pidusid!

One night in Bangkok pole legend, vaid mesimagus ja vürtsikas tõde :)

Sticky riceboys, spicy chill and hot fever is sooooo real!!!!!!!!