Silom Soi 4, Balcony, here we are!

Mingil ajal ajasime oma persed voodist üles. Lennuväsimus enam-vähem välja magatud, oli tagumine aeg linna peale tuuritama minna.

Ei pea mainima, et tuju oli hea, kui mitte õelda, eufooriline. Dush võetud ja igavene probleem- mida selga panna- lahendatud, läksime alla istuma. Poisid istusid hotelli nurga peal ja nüüd ka suitsetamispaviljonis nagu ennemuiste. Midagi polnud muutunud. Tuttav ja turvaline :) Siristasid seal, ja välgutasid oma silmi. Nalja nabaauguni :) Ei noh, see ongi hästi lõbus. Nad on hästi jutukad, ja üritavad end iga hinna eest, ja hästi lõbusal moel, ennast sinu külje alla smungeldada.

Ok, sõime, jõime esimesed dringid, ja suundusime taksoga linna. Taksosõit Bangkokis on odav ja hea. Me elasime niigi kesklinna piirkonnas, mis tegi asja eriti mugavaks. Silom Soi 4, krap, ja nii 15 mintsa pärast me kohal olimegi. Balcony poisid on vist ühed parema mäluga teenindajad maailmas. Kujutad sa ette seda massi inimesi, kes sealt aasta jooksul läbi voorivad, aga nad jätavad su nime, joogiharjumused, ja jutu, mis sa neile ajanud oled, alati meelde. Ja see on ju tegelikult lahe, sest mis saab olla meeldivam, kui et sind nagu oleks kõik see aeg tagasi oodatud.

Ah jah, oma hotellis olime tuttavaks saanud Rootsi kolmiku, Kalle, Ulfi ja Robbaga. Kaks neist tööl suisa SAS-s, nagu ma ise, ja kolmas kindlustuse alal, nagu Illar. Nojah, ma pole mingi eriline rootslaste fänn, aga need kolm olid inimestena väga lahedad, ja meie seltskondade liitumine oli üks neist toredatest asjades, mis Tais juhtus.

Puhkus oli alanud.

Minu armastus Bangkoki linna vastu polnud kah kuhugile kadunud, vaid põles üha sügavama leegiga. Big Mango, we love You!