Doublebeat: Songkran 2551

Tais on siis alanud Songkran. Kohalik uue aasta algus. Üks pidu ja pillerkaar, pluss hullumeelne veesõda.

Tegelik traditsioon oli kunagi, et vett ainult piserdati õla peale, aga eks tänapäeval on asjad ikka nii, et kui juba, siis juba.

Vanasti piserdasid nooremad vanematele õla peale kausikestega vett ja andsid kingitusi, kui taas vanemad vastutasuks õnnistasid nooremaid.

Niisiis vahetub Tais (ka näiteks ka Laoses ja Birmas) just siis aasta.

Sõna Songkran tuleb sanskriti keelest, ja tähendab: muutu, liigu edasi, vaheta kohta. Sest päike muudabki siis oma kohta Kaalude tähtkujust Jäära tähtkujusse. Tais (üldse selle piirkonna maades) lõpeb talveperiood, ja algab suvi.

Kodud, majad, tänavad koristatakse, et uus algaks ilusti ja puhtalt. Sama on tegelikult kõikide rahvaste juures, kõikide nende erinevate uute aastate tulekul, et ennem käib üks suur koristamine, ehtimine ja kraamimine :)

Songkran on 13-15 aprillil.

13 aprill on niinimetatud Wan Sangkan Long, või siis Maha Songs päev. Tähendab, et aasta möödus.

14 aprill on Wan Nao või Wan Da päev. Ettevalmistuse päev. Just siis valmistatakse toit järgmiseks päevaks, käiakse templis õnnistuse järel, ja muide ei tohi sõnakestki ropendada ega halvasti mõelda sel päeval :)

Ja 15 aprill on Wan Phaya Wan, või Wan Taleung Sok päev. Kõige tähtsam päev. Sest siis, 15-ndal, hakkabki uus aasta. Käiakse taas templis, ja tehakse munkadele ohverdusi, süüakse pere keskel pidusööki, õnnistatkse teineteist, ja "piserdatakse" vett, vett ja veelkord vett :)

Bangkok on näiteks üsna tühi sel ajal, kuna enamus inimesi proovib sõita oma vanematekoju, et olla koos oma lähedaste ja perega. Kui see siiski ei õnnestu, siis põhiliselt kas Chiang Mai´sse, või kui sinna ka ei saa, siis ligemasse lõbusasse kuurortisse (Pattaya, Hua Hin, Phuket).

Bangkokis on veepidude keskuseks Khao San Road, kus peatub ka väga palju backpackers´eid. Ka Tai noored, kes minema ei sõida, kogunevad sinna piirkonda, et "hulluks minna".

Kordan veel, et taid viivad Songkrani ajal kindlasti annetusi ka templitesse, munkadele. Nagu igal pühal sealkandis. Usk on neile väga tähtis. Mis on muidugi tore asi. Minu arust. Ka paljud teadlikumad farangid ühinevad selle traditsiooniga, ja ega üks õnnistus ka neil mööda külgi maha jookse :)

Ja muidugi see, mida kõik farangid sel ajal kogevad, on see meeletu veeloopimine ja valge mördi näkku määrimine.

Enam ei piserdata vett tibake, vaid loobitakse pähe lausa ämbrite kauppa. Niisiis, mobiiltelefonid ja kõik muu taoline, mis vett ei kannata, ei kannata ka kaasas kanda. Sest muidu on nendega kutu-piilu ja ciao-cacao.

Veeloopimine kestab hommikust õhtuni. Õhtuks jälle vahetatakse riided, ja minnakse diskosse.

Ja nii kestab see tramburai kõik need kolm päeva. Osades kohtades, nagu Phuket ja Pattaya, aga lausa kogu nädala.

Turisti jaoks on see kõik muidugi väga lõbus. Aga ma arvan, et kui see kestab kauem, kui see kolm päeva, saab ka kõige leplikumal inimesel sellest küllalt. Kaua sa jaksad mingeid ootamatuid veesahmakaid kaela saada ja hommikust õhtuni veest tilkuda.

Aga sellegipoolest on see väga lõbus pidu, ja see vee loopimine väga lõbus tegevus. Saab oma lapsemeelsust süüdimatult välja elada. Ega ma eriti ei imesta ka, et selline asi seal Tais toimub, sest taid kord juba on selline sanuk-sanuk (fun-fun) rahvas.