Veel kord linnast koju, trillallaa-trallallaa sõidust!

Kas pole mitte bosse pilt Illarist! No nii. Meil on Illariga selline traditsioon, et vähemalt ühe korra Bangkokis oldud aja jooksul, kui me piisavalt vipsis oleme, ja tuju laes on- et võiks lausa ühe lollusega hakkama saada, võtame me tuk-tuk´i sõidu ette. Ööklubist hotelli. Lollus on see selles mõttes, et see on natuke ohtlikuvõitu ettevõtmine. Sest igasugune turva seal sees istudes puudub. Juht kihutab nii kiiresti ja suvaliselt edasi, kuidas Jumal aga juhatab. Ja kogu see kupatus võib iga hetk, mingi suvalise kurvivõtmisega mataki lihtsalt ümber paiskuda. Unustamata seda, et Bangkoki liiklus on isegi öösiti nagu hullumeelse rullnoka märg unenägu.


Aga see ei sega meid üldse seda üritust ette võtmast. Sest vaatamata sellele, et see asjandus kihutades ühelt küljelt teisele vaagub, ja teistest autodest igasugu reegleid eirates mööda laveerib, ongi see naljakas. Tavaliselt ajab see hüsteeriliselt naerma, ja üksteisele otsa vaadates, muutub see naer meil üha homeerilisemaks, mida hullemalt ja kiiremini see kräula sõidab ja edasi-tagasi viskleb. Tegelikult on see nagu ameerika mäed. Ja kes armastab ameerika mägesid, peaks kindlasti ka tuk-tukiga kihutama.
Muidu ma tuk-tuki sõitu ei harrasta. Esiteks tahavad nad sind salakavalalt igale poole nurgatagustesse poodidesse tarida, ja selleks mul aega ja viitsimust nagu pole, teiseks on see siiski üsnagi ohtlik. Öösel on muidugi hea asi see, et poed, kuhu nad sind sisse surada tahaks, on lihtsalt kinni. Samuti on päevasel ajal kinnises taksos juba puht füüsiliselt mugavam, sest muidu keset teed, kuskil lahtises asjanduses istudes, on su nina ja suu paksult seda tossu ja vingu täis, mida need ülejäänud miljon autot sealsamas tänaval toodavad.
Aga igatahes on see tuk-tuki sõit meile lausa igakordne, ja kohustuslik atraktsioon :)
Kui aus olla, siis ma igatsen seda..... päriset ka! Ma olen ju ikka veel oma hinges üks väike poiss, kes endiselt ja hullumeelselt armastab ameerika mägesid :)