Chutima, my new friend from Sweden!

Chutima on üks väga armastusväärne noor daam. Nagu ma juba ennem kirjutasin, oli ta sel Tai vastuvõtul ka õhtujuhi rollis. Argipäevadel aga on ta Tai saatkonna konsulaar-viisa osakonnas tegev.

Igatahes oleme me peale seda õhtut kenasti emaile vahetanud, ja oma tegemistest teada andnud.

Ta ema on hispaanlase-filipiinlase segu, isa aga tai ja hiinlase segu. Tais, eriti Bangkokis, elab muide väga palju hiinlasi, pluss veel rohkem tai-hiina segu inimesi. Kaunis kena kombinatsioon muideks, kui asjaga kursis olla. Niisiis igati rahvusvaheline segasummasuvila.

Ta on abielus Tai poisiga, kes kunagi adopteeriti Rootsi. Lugu nagu filmis. Poiss pandi beebina, paljana, korviga ühe Bangkokis asuva kiriku ukse taha, ja sealt ta leitigi. Viie kuuselt aga adopteeriti Rootsi. Ma mõtlen selle peale, et hea asi on see, et Bangkokis on kogu aeg soe, nii et õnneks ära ta seal korvis ei külmunud, kuhu ta porgandpaljana pandud oli. Ja ilmselt tahtsid ta vanemad, või vähemalt ema, talle siiski head, et nad ta sinna kiriku ukse taha panid, aga mitte kuhugile prügikasti, nagu meil siin Eestis vahel "juhtub". Kirikus ju ikka inimesi käib. Noh, igastahes lõpp hea, kõik hea.

Chutima ise valdab Tai keelt, aga ta mees mitte. Itsitab, et on hea oma Tai sõpradega suheldes seda nn. salakeelt omada, kui need tal kodus külas on :)

Lõpetas ülikooli Iirimaal, ja ka elas seal, ennem kui Rootsi kolis. Esimesed viis aastat aga elas vanematega Bangkokis. Huvitav elu igastahes.

Noh, mul on hea meel, et ma Chutimaga tuttavaks sain, ja et me ühel lainel oleme. Tore on ta emaile saada, ja temaga suhelda. Sõpru pole vist kunagi liiga palju.