Ying Yang

Tere. Nii, nädalavahetuseni on jäänud kõigest üks hommik veel ärgata, sest tänane ärkamine on juba ärgatud :) Olen juba tööl, ja esimene kohvigi ees ja poole peal. Ma olen hommikuse kohvi inimene, sest selle peale ma, nagu öeldakse, "will rise and shine" :)

Kuigi ma magasin viimasel ööl kaua, lausa 10 tundi, magasin ma halvasti. Igasugu muremõtted ajasid mu hulluks, ja nii mõnedki asjad tundusid olevat halvasti. Pealegi sain ma ühe halva uudise eile veel lisaks. Mitte lahendamatu, aga ikkagi halva. Kaua võib tulla halbu uudiseid?! Samas annan ma aru, et keegi mulle ju halba ei taha, ja see mis on, selle olen ma endale ise kaela kutsunud. Et ma pean nende asjadega hakkama saama, ja need asjad lahendama. Ja tegema omad järeldused, et edaspidi mitte enam supis sisse sattuda. Kõige lollim oleks alla anda. Ja seda ma endale ka luban!
Ning ma olen andnud endale ka sellise lubaduse, et siia blogisse ma halbu asju ei kirjuta, ja kui vähegi võimalik, oma elu üle ei kurda. See lihtsalt ei aitaks, ja ei muudaks kah midagi. Minu arust on halbadest asjadest kirjutamine, kui see midagi ei lahenda ja kedagi tegelikult ei aita, ja selleks ka tegelikku põhjust pole, nagu halva aura levitamine. Maailm on praegust niigi negatiivset aurat täis. Viimase aasta uudised ja inimeste hoiak, ka muide tegelikus, pole just ideaalsed ja mitte eriti positiivsed. Samas, halbu asju ei pea matma, vaid need lahendama ja parandama. Et elu paremuse poole läheks. Mitte ainult indiviidi tasemel, vaid ka üldiselt. Aga kõik algab siiski indiviidi tasemel, ja sõltub sellest, mida keegi konkreetselt selle heaks teeb, et nii endal, kui ka ümbritsevatel paremini läheks.
Minu otsus on, üks võimalus kuidas ma iseennast aidata saan, just see, kui ma siia häid ja toredaid asju kirjutan. Et mu jutud, on nad nagu on, oleks sisemiselt positiivsed. Minu enda jaoks on siia kirjutamine üsnagi teraapiline, ja teeb mind õnnelikuks. Ehk on see mingi energia vabastamine. Mõtete panemine elekroonilisele paberile. Mulle meeldib seda teha, ja ausalt öeldes on muidugi tore, et seda ka keegi teine peale minu loeb, aga see pole peamine ega mulle mitte kõige tähtsamaks põhjuseks, miks ma seda blogi pean. Mul on iseendal hea meel seda vahest läbi lugeda, vaadata, mis mu elus head ja huvitavat on juhtunud. Meenutada neid inimesi, kellest ma siin kirjutan, ja olla õnnelik, et ma neid tunne. Sest minu jaoks on mu elu väga ilus kogemus, ja enamus nendest inimestest, kellest siin juttu on olnud, minu jaoks väga armsad ja tähtsad. Las ta jäädagi mulle positiivse energia laadimise kohaks, ja osaks minu mälust, see blogi siin.
Aga nüüd ma pean minema, ja uue kohvi võtma, sest vana sai just otsa.
Ilusat päeva teile :)