Tikkri saabumine!

Homme on siis selline päev, et Hiiumaalt saabub külalisesineja. Kadri, ehk Tikker.

Pildil vasakul pool nurgas.

Ta asub nüüd Hiiumaal, ja selle tõttu me teda eriti tihti Tallinnas ei näegi. Kuna tal siin otseseid töökohustusi pole, ja projektid, millega ta tegeleb, saavad ka telefoni teel aetud, otsustas ta suveks sinna kolida. Tallinnast minema. Niisiis on Tikker tõeline suvekuulutaja :)

Vahest on muidugi kurb, et ta seal Hiiumaal on. Pole kellegiga koos kohvi juua, ja peent klatshijuttu veeretada. Telefon pole ju ka päris see. Pealegi on mul telefonist juba oma töö tõttu üsna kopp ees, nii et ma eelistan vahetut suhtlemist.

Aga homme ta siia Tallinnasse igatahes saabub. Peatub Illari juures, ja Illar kuulutas juba ka välja õhtusöömaaja. Mitte veel ametlikult, aga poolametlikult. Ja poolametlikud asjad on pea sama kindlad, nagu ametlikud asjad. Kavatsen kohe peale tööd Illari juurde suunduda, seal diivanile kukkuda, ja seltskond ongi koos :) Ma naudin juba ette!

Tikker mulle meeldib, sest mul ei hakka temaga kunagi igav. Pealegi on ta, kui vaja, väga asjalik, ja kui vaja, siis selline peokaaslane, et maa on must. Ja ka inimene, kellega juttu ajades saad aru, et ta on tark ja vaimukas.

Ta oli pea ainuke inimene, kes minu eest igapäevaselt hoolitses, kui ma peale seda rasket, selgroomurruga lõppenud õnnetust, voodihaigeks jäin. Ma ei suutnud õieti ei liikuda ega ka midagi muud teha. Ja ta tuli iga päev kohale, ja tegi mida vaja, et ma päris hulluks ei läheks. Mis ei tähenda, et mul teisi abilisi poleks olnud, aga ta oli siiski üks peamistest. No ma ei saanud endale süüagi tehtud, ega kahvlitki puhtaks pestud. Pealegi oli sel hetkel jube tähtis mulle sotsiaalne tugi, ja sõbra toetav õlg. Sellistel hetkedel kaotab see igasuguse labasuse, banaalsuse ja lollilt sentimentaalse tähenduse, sest seda ongi füüsiliselt vaja, seda õlga. Ka vaimselt.

Niisiis on tal süda õiges kohas. Sest sõpra tunned hädas.

Tikril on Hiiumaal ema, kes on minu teine sõbranna. Äärmiselt vitaalne daam. Ja isa. Ja Kassu, koerapuhmakas. Samuti miljon sõpra, kellest osad on praegust ka mulle head tuttavad. Üldse on Hiiumaa tegelikult üks väga tore paik, ja sealsed inimesed, mulle siiralt tundub, tunduvalt sõbralikumad ja teistsugusemad, kui muud Eesti elanikud. Ja just positiivses mõttes. Miks ma muidu igal suvel kord või paar sinna alati kohale sõidan!

Vot selline hea sõbranna tuleb meile homme Tallinnasse külla :)