Mina ja mu taim!!! Kõik on jälle hästi :)

Kummalisi asju juhtub mu elus viimasel ajal. Poisid tulevad tänaval Jumalast rääkima, Viru tänava ülekäigu kohal pahvatab mu peale jasmiinilõhna pilv Taist ja nüüd siis jälle uus asi.

Nimelt ostsin ma kunagi, aastaid tagasi, kolm ühesugust potitaime, mille nime ma isegi ei tea. Kaks neist surid mõne aja jooksul välja, mis on muidugi kurb lugu, sest ma pole kunagi eriline rohenäpp olnud. Aga üks neist jäi elama, ja kasvas jõudsalt edasi.

Novembris viisin ma oma taimed Illari juurde, sest keegi pidi neid ju kastma. Nii mu taim sinna jäigi, koos paari muuga. Sel talvel, kohe peale novembrit, läks tal aga muld hallitama, ja taim ei jõudnud enam edasi kasvada. Hakkas hoopis närbuma. Ju oli ta keskkond siis liiga umbseks muutunud. Ühel päeval avastasin ma ehmatusega, et Illar on mu taime hoopis maja koridori surema viinud, milles ma ei saa teda ka süüdistada, sest see polnud ju tema taim. Ja kõige krooniks avastasin ma ühel hetkel, et mu taime järas lisaks sellele, et ta niigi närbus, halastamatult ka maja ühiskass, nimega Sass.

Ma olin nõutu ja kurb, ega osanud ise midagi ette võtta. Aga mulle tundus, et mu taim peab elama jääma! Niisiis jäi mulle vaid üks väike lootus, et ta saab iseendaga ise hakkama, see minu taim, ja peab siiski vastu. Ma rääkisin temaga vahest, ja silitasin, kui möödusin. See oli ainus asi, mida ma tema heaks teha oskasin...

See talv oli mulle üks halvemaid aegu üle aegade. Kõik oli läinud nii, nagu ta ei oleks pidanud minema. Aga ma lubasin endale, et asjad lähevad paremaks! Kui poleks halbu aegu, ei saaks me aru, millal need taas head on, ega oskaks selle eest tänulikud olla. Ja mingil seletamatul kombel imbus mu teadvusesse tunne, et kui saab hakkama mu taim, saan hakkama ka mina. See tundus mulle jube tobedana, aga ma ei saanud seda mõtet oma peast. Ma oleks nagu seotud olnud selle oma taimega! Täiesti seletamatu, aga mõned asjad lihtsalt on minu elus sellised seletamatud, nagu te vist juba aru olete saanud :)

Täna hommikul aga tabas mind meeldiv üllatus, mu taim oli ülevalt uued, tugevad ja kenad lehed välja sirutanud! Ta oligi hakkama saanud! Ja ma tean, et see oli märk ka mulle, et kõik saab olema korras, ja asjad lähevad ainult paremuse suunas :) Sest ma olen ju temaga seotud :)

Niisiis on see kevad alanud päris kenasti. Ja mu taim sirutab ennast välja, nagu ka mina, ja naudib sooja päikest ja mõnusat, saabuvat suve :) Ma räägin temaga senini, ja silitan alati, kui kohtume :)

Sest kõik saab olema nii nagu peab, kõik saab olema parimas korras :)