Närvid ribadeks :)
Tänane päev sõi mul "kergelt" närvid läbi. Kogu hommikupooliku oli mul päris palju mu päris tööd. Sellest poleks tegelikult midagi hullu, kui ma poleks pidanud samal ajal tegelema ID piletite ja broneeringute tegemisega ühele sõbrale. Ja see polnud sugugi lihtne ülesanne. See oli, olgem ausad, üks põrgulik ülesanne.
Ta tahab lennata kuhugile Norra asulasse. Kuidas ikka kutsuda asulat, kus elab 65.000 inimest. See pole nagu linn ega midagi. Aga muide, igas Skandinaavia külas on toimiv lennujaam. Sinna on lende nii Oslost, kui ka Kopenhaagenist, aga mida pole, pole kohti. Sama lugu on Tallinnast väljuvate lendudega. Igatahes, selge on see, et nii Tallinnast ja Tallinnasse, ja sinna, what ever it is, Norra asulasse-asulast, lendavad sisse-välja ainult tikutoosi suurused lennukid. Kohti.... peaaegu polegi, sest küla on küla. Igatahes on ka need vähesed kohad lõpuni müüdud, nii et proovi siis seda oma sõpra veel sinna selle stand-by piletiga peale sokutada. Üldiselt siis selline mission impossible. Vaata neid lende, või ära vaata, ikka on kuskil nõelaauk, kust kaamel läbi ei lenda. Isegi tema üksik karvake ei hõljuks läbi.
Kogu selle jama tipuks hakkas streikima ka spetsiaalne broneerimisportaal, nii et ma olin lõpuks ikka täiesti plindris. Kogu see kammajaa oli kestnud juba 5 tundi, kui ma lõpuks midagi välja suutsin kombineerida. Ja hakkas õnneks ka see portaal tööle. Muidugi võiks öelda, et lõpp hea, kõik hea, aga närvid sai sellegipoolest tükkideks kistud.
Piletite omanik vist isegi ei aima, mis vaevaga ta need seekordsed piletid sai :)
Siis mõtlesin ka selle õnnetu lennu peale sealt Brasiiliast Prantsusmaale, ja näha on, et vist on igasugune lootus kedagi sealt kuskilt ookeanist elusalt leida, lõppenud. Mis siin ikka öelda, elu on elu, ja saatuse vastu ei saa. Ma ei saa kellegile kaastunnet avaldada, aga südames ma seda siiski tunnen.
Tegelikult pole ju vahet, mis juhtub, lennuõnnetus, autoavarii, muu asi, on see ikkagi äärmiselt kurb, sest inimestel jääb osa oma elust elamata.
Aga mõeldes ikkagi sellele õnnetule lennule, pole see siiski minus tekitanud mingisugustki hirmu edaspidi lennata. Õnneks.
Tänane ilm on aga päris jahe jälle, nii et lootused suurest suvest võib seniks kummutisse hoiule panna :)
Selline päev siis mul.


0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht