Beach-sun-fun :)

No nii, ma siis jätkan oma Tai memuaaridega.

Olimegi siis oma mugava limuga lõpuks Jomtienis kohal, otse hotelli ukse ees. Meid tervitati ülevoolavalt, ja mida sa hing veel igatsed :)

Mõnus, sinine meri loksub 10 meetri kaugusel. Poolpaljad õnnelikud inimesed jalutavad rahulolevate nägudega edasi tagasi. Päike paistab eredalt, ja on nii soe-nii soe :)

Siin ka üks kena pilt Illarist, kes sööb oma hommikusööki. Tom Yam Gai. Tema suur lemmik :)

Mina tavaliselt võtan ärgates külmkapist maasikapiima ja jääkohvi, ning tuunasandvitshi. Neid erinevaid maitsepiimasid ja jääkohvisid on seal müügil tohutul hulgal ja eri sortimendis. Ja mõnusalt head ja odavad on nad seal ka.

Siis siirdun ma alla, oma hotelli lobisse, mis, nagu ma juba kirjutasin, on võrreldes varasemaga mõnusaks ja hubaseks kohaks vuntsitud. Tellin suure kruusi kohvi, ja naudin uue päeva algust. Saadan Illarile SMS-i, et istun juba all, ja valmis tegudeks. Kuniks ma teda ootan, lobisen ja naljatan ma ettekandja-poistega. Nad on seal üsna usinad ja hoolsad muide, masseerides samal ajal, kui ma kohvi lürbin, mu õlgasid, ise mesijuttu ajades. Ehk siis teevad su olemise nii mugavaks, kui üldse võimalik.

Kui saabub Illar, istume seal veel nii pool tundi- tunnikese, ja siis edasi randa.

Rannas on meil oma sexsioon, kus me juba aastaid hästi tähtsalt oleme resideerunud. Oma sõpsid on seal tööl, ja see teeb asja tõeliselt lihtsaks. Isegi, kui me sinna alles pealelõunaks kohale loivame, on nad meie jaoks esireas kaks kohta vabana hoidnud, ja pole mingit muret, kuhu istuda. Kuidas nad seda teevad, me ei tea. Vist ajavad piitsaga igasugu tühitallajaid eemale, kuniks VIP´id saabuvad. Meie siis :)

Rannamõnudest pole mõtetki kirjutada, kuna seda on üsna võimatu kirjeldada, sest nii kirjeldamatult mõnusad-mõnusad on need mõnud :)

Tegelikult pole Jomtieni rand selles mõttes ehk päris nii ilus, kui mõne paradiisisaare oma, aga pole tal häda kah midagi. Vesi on normaalne, ja liiv puhas.

Mulle meeldib sealne täiuslik teenindus. Lauake on ees, ja tool istumise all. Joogid ilmuvad lauale võluväel, ja sugugi mitte plastiktopsides, vaid peenetes klaasides, jääga, puuviljaga dekoreeritult. Nagu mingis peenes lokaalis :) Lihtsalt istu, joo ja naudi.

Samuti imponeerib mulle seal ka see, et seal on palju rahvast. Aga mitte kunagi liiga palju. Ma ei suudaks olla rannas, mis on tühi, sest mul hakkaks igav. Ok, kui ma oleks kellegiga, kellega mul just mesinädal käsil on, oleks ehk tõesti inimtühi paradiisirand see parim, aga muidu.... I need some action! Ja ma vajan teenindust. Et poiss aga jookseb, kui ma sõrmega vibutan, ja on inimesi kellega suhelda, ja kauneid "mereelukaid", keda vaadata :)

Seal liigub tõesti igasugu "elukaid". Nii uusi nägusid, kui ka vanu tuttavaid. High season´i ajal on hordide kaupa Tai poisse oma maakodu riisipõldudel töö katkestanud, et Pattayale kolida. Teenindama vanaldasi valgeid mõnusaid paksmagusid (mitte halvas mõttes), ja ise kah noore inimese elu elama ning seda nautima. Vanemate silme alt ära. Niiöelda freelancer´i magusat või siis hoopis kibedat elu maitsma. Tegelikus on see, et noorte ja kobedate farangidega pidutsetakse niisama tasuta, lõbu pärast, aga vanade ja paksude käest kasseeritakse päeval seltsiteenuste pakkumise eest raha. Fair enough :) Hundid söönud ja lambad terved :) Ja keegi ei kobise ka. Tegelikult on see just nimelt see, et hundid söönud, lambad terved, sest nii nagu kasutavad Tai poisid ära neid vanemaid härrasid, et raha teenida, kasutavad ka need vanemad härrad ära neid noori ja vormis poisse, et natuke lõbutseda. Ja see raha, mis nad tipiks annavad, on nende sissetulekute juures ikka üsna väike. Oma kodumaal nad seda endale lubada ei saaks.

See situatsioon on kohati väga naljakas, kui näed päeval rannas kedagi, kellega eelmisel ööl klubis hängitud sai, ja ta ainult noogutab sulle tagasihoidlikult....istudes mingi vanema, täidlasema härra seltsis. Ja kui see härra peaks korraks lahkuma, näiteks pipimajja, jookseb ta kähku-ähkides sinu juurde, et siis kiirustades seletada, solly-solly, ma ei saa sinuga rääkida, sest ma olen oma "rahakotiga". Et muidu see "rahakott" muutub armukadedaks, ja siis on krõshka-mõshka-paha-paha. Noh, raha vajab teenimist, ja mulle teeb see ainult nalja. Tavaliselt patsutan ma poisile rõõmsalt itsitades õlale, et ära muretse musi, mine ja lõbusta oma "rahakotti", pole hullu, küll õhtul klubis jälle näeme ja lõbutseme :) Töö on töö, ja töö vajab tegemist.

Tegelikult, kui rahast rääkida, siis on suhteliselt nõme, kui sa oled seal koi. Ehk siis teen ka mina nendele vahest välja, aga mõistlikkuse piirides. Ja hea meelega. Sest fakt on selles, et koid pole Tais moes, ja nii võid sa üsna varsti ja kergesti ebapopulaarsete inimeste nimekirja sattuda. Aga olles nüüd lõpuni aus, on see summa, mis mul selle peale kulub, ikka üsna väike. Nii et see pole isegi mainimist väärt.

Ja mis vahet sel on, et osad neist seal oma "rahakottide" tühjendamisega tegelevad, sest rannas on alati hordide kaupa tegelasi, kes pole saanud, või lihtsalt viitsinud endale selleks päevaks isklikku "rahakotti" leida. Nad on mõnikord natuke laisad, need poisid seal, ja nii nad siis vahelduseks logelevadki niisama. Käivad sinuga lobisemas ja häbematult flirtimas, sest nad on väga suhtlemisaldid, mängivad omavahel palli, ja vedelevad lihtsalt vees, nagu kalad.

Ja vees vedelemine on seal ju hoopis midagi muud, kui Pirital näiteks. Vesi on vannisoe, ja ka mitte nii soolane, kui Baltimere lombikeses.

Ja kuna ümbruskonnas on hulgi igat sorti restorane, saad sa menüü endale otse randa tellida. Valid välja, mida kõht himustab, ja poisid toovad sulle selle otse randa lauale nautimiseks kohale. Me tavaliselt ei viitsi sellepärast nii palju vaeva näha, püsti tõusta ja riidesse panna, et sööma minna. Parem on süüa sealsamas, ja oma laisklemist jätkata. Me oleme ju puhkusel!

Tavaliselt on see selline seltskondlik tegevus, nagu siinolevalt pildilt ka näha on :) See naiska, kes meiega istub, on meie piirkonna manicurelady. Selline vana sõber juba läbi aastate. Tuli näed, ja istus ka meiega, et natuke keha kinnitada, ning niisama juttu ajada. Tum istub samuti meie seltsis. Tum on selline kõrgema klassi poiss, seal Pattayal :) Tum on eelmisel pildil ka. Igati tore poiss :)
Neljanda pildi peal on aga tegelane, kes ühel sumedal ööl meile suvalisel tänaval vastu jalutas, ja möödudes, lihtsalt lambist, nagu muuseas, küsis: Ivar, how are You.... Mul nagu vajus suu kergelt (päris palju tegelikult) ammuli, et mis värk, ma näen tüüpi esimest kord, ja ta lihtsalt teabki mu nime! Ja ma olin ikka päris kindel, et me pole varem kohtunud. Nii ma küsisingi, et palun nüüd ilusti seletust. Vastus tuli varmalt: Buddha told me :) No vaata aga vaata seda Buddhat, jagab kõigile mu nime siin lahkelt :) Hiljem ta tõesti kinkis mulle Buddha´ga kaelaehte, see kutt. Täitsa kena sellise.

Kolmandal pildil aga on tüüpiline "mereelukas", kes igavledes rannaribal ringi jalutab.

Teisel pildil aga on selle ranna kõige seksikam "mereelukas"! Onju! Tunnete ära :)

Selline rannaelu meenutus siis.

Väga tahaks seal istuda ja chillida tegelikult.