Et saada kliimapõgenikuks, pean ma minema vastupidist teed pidi. Plaan on valmis. Jääb vaid loota, et see ka toimiks.

Täna saatsin siis CV minema. Ära laia maailma, nagu virtuaalse kirjatuvi. Või nagu komeedi taevasse, et äkki keegi näeb seda, ja kui näeb, siis ka soovib mind endale sinna saada :)
Nüüd on see asi siis käima lükatud, ja pidureid ma enam peale ei lükka, kui just midagi eriliselt drastilist vahele ei tule. Loodetavasti ei!
Ma tegin endale lausa sellise viisaastaku plaani :)
Et sellel 2010-l algaks 5 aastat enda tõsist kätte võtmist mujal. Kasvõi enda muude vajaduste mahasurumise hinnaga. Elu taaskordne üles ehitamine, ja endale uue ja lõpliku tagala ehitamine. Siin Eestis pole see mul päris nii õnnestunud, kuidas ma endale seda ette olen kujutanud.
Ma olen vist lõpuks ometi täiskasvanuks saanud, ja oleks nagu viimane aeg ka sedamoodi käituma hakata :) LOL :) Ennast ajab kah naerma, aga kunagi ma ju pidin täiskasvanuks saama :)
Nagu ma juba ennemgi kirjutasin, vajab mu elu muutust. Sellist totaalset ja põhjalikku. Ma ei taha, et see mind raputaks, sest ma ei salli raputamist ega vägivalda, aga noh, vanat moodi enam edasi minna ei taha, ja uut moodi saab ju ka :)
Selle 2010 aasta sees, nii vähe kui seda olnud on, olen ma jõudnud lõplikule selguse, et kas nüüd või mitte kunagi. Keegi seda minu eest ära ei tee.

Ja saatus mängis kätte Norra. Kuna seal on ees inimesed, keda ma tunnen, ja kes mind ka aidata-nõustada saavad. Nõustusabi Norrast :)
Tegelikult ei ole see sugugi nii lihtne, see endale mujalt töö ja elukoha leidmine. Ilmselt väldin ma sellega päris mitut ämbrit. Ma loodan.
Ise omal käel sellega hakkama saada on minu arust kaunis raske, kui mitte võimatu. Ja kui kasutada vahendajat, on fakt selles, et lepingutega maksad sa talle aasta otsa oma igakuisest palgast sellist andamit, et sellele mõeldeski hakkab valus. Nii palju, kui ma uurinud olen, on see lausa 15.000 EEK-u ringis kuus... kaunis krõbe summa, kas pole. Ja sina siis proovi veel selle ülejäänuga seal kallis Norras hakkama saada, ja ära elada :) Niisiis, vahendajad jäävad ära.
Elukohaga on sama lugu.
Pealegi on mul veel üks suur puudus, kui me nüüd Norrast räägime. Nimelt ei räägi ma ei Norra, ega ka mingit muud Skandinaavia keelt. Noh, Soome keelt, aga sellega pole seal vist midagi peale hakata.
Sellised plaanid siis. Ilusad, aga mitte veel täitunud. Kuid ma siiralt loodan, et selle aasta esimesel poolel leiab see mu reaalsete soovidega plaan ka positiivse lahenduse.
Ja hetkel on mul tõsiselt ka selline tunne, et see saab olema mu viimaseks lahkumiseks Eestist. Rohkem nagu vist enam ei jaksaks kuskil mujal uuesti ja nullist alustada.
Nullist pean ma silmas seda, et siin Eestis elades- töödates pole ma suutnud endale sentigi ei mustadeks ega valgeteks päevadeks kõrvale panna. Muidugi- muidugi, see minu täielikult ebaõnnestunud korteriost on siiski päris "kuum" investeering tulevikku :) See, mille ma vastu tahtmist ostsin, sest kamp inimesi mu ümber vaatas oma suurte silmadega mulle otsa, ja kinnitas lausa hüsteeriliselt ja ühest suust, nagu mantrat, et kui ma seda nüüd ja kohe endale ära ei osta, siis on põhimõtteliselt kogu mu edaspidine elu putsis. Sorry, et ma sellist sõna kasutan, aga just selle korteri ostmine ajas mu elu siin putsi. Kuna oli majandusmulli ja -tõusu hiigelaeg, pidin ma pangast võtma sellise laenu, mitte eest ma praegust saaks kaks korda suurema, kaks korda kvalitseetsema, kaks korda parema seisukorraga majas oleva korteri. Ja fakt on selles, et selle mu olemasoleva korteri hind ei tõuse enam kunagi sellistesse kõrgustesse, mille eest ma ennast ühele Eestis asuvale pangale orjaks müüsin. Ilma selleta oleks ma siit juba ammu läinud, ja oleks olnud palju vabam oma asju ajama. Kui sa oled millegi külge aheldatud, siis sa oled sinna aheldatud. Tegelikult ma ei süüdistagi selles kedagi, sest siis oli ju kogu Eesti rahvas hullunud. Aga ma mäletan selgelt, kuidas ma tegelikult seda sammu ise mitte kuidagi astuda ei tahtnud, ja kuidas ma lausa sundisin ennast mõtlema, kui hea ja kasulik samm see minu jaoks on......
Sellepärast ma selle viisaastaku plaani korraldangi, sest on aeg minna ära sinna kuhugile, kus saab hakata tööle, ja kus ma ka midagi kõrvale saan panna. Ostaks end pangaorjusest vabaks, ja ühtlasi oleks sellega vaba ka igasugustest kohustustest Eesti riigi vastu.
Teeniks endale korraliku pensioni, et siis kui lõpuks saabub see ilus penskaripõlv, oleks ka millest normaalselt elada, ja oleks ka uus kodumaa, kes mulle kui vanale härrale, minu väärilist pensioni maksaks :)
Ja siis teeks äkki ka oma viimase kolimise kuhugile palmi alla, kus käreda ja ja kraaksuva häälega mingitele nagamannidele teadata, kui nad küsima peaksid, kes ma olen, et mina olengi kliimapõgenik :)
Sellised plaanid siis :)