Lost but found...

Ma vaatan, et viimane asi, mida ma siia kirja olen pannud, on Bangkoki elust, ja seegi juba augusti lõpus. Noh, ilmselgelt pole ma vahepeal midagi viitsinud kirjutada. Ju siis oli põhjust vait olla.
Täna on juba 12 märts, õhtu, 21.44PM.
Kui aus olla, siis oli väga paha päev. Silm on paistes. Mingi põletik. Arusaamatu. Samal poolel on ka kogu põsk paistes, sest hambasse tuli kah põletik. Kui halvaks üks asi veel saab minna!!!
Aga ma loodan, et tabletid, kummelitee ja -kompressid aitavad.

Ka muidu on asjad mitte eriti hästi.
Mu õel oli täna vähioperatsioon, ja olla väga raske olnud. Kuidas lood on, saab homme teada. Ma loodan, et paremad, kui me kardame, ja ta saab ilusti terveks! Väga loodan! Raske operatsioon ei tähenda ju veel, et asjad halvasti peaksid olema! Rohkem ei tahaks sellest mitte rääkidagi. Ootan parem homse ära. Vaga raske on sellele mõelda....ma palvetan.

Rahadega pole ka midagi kiita :) Noh, võiks lausa öelda, et ma peaks seda asja väga rangelt vaatama hakkama, ja oma väljaminekuid tugevalt kontrollima (milliseid!!!).
Ma arvan et Eurovisioonile ma see aasta lihtsalt ei lähe. Sellega hoian ma paraja raha kokku. Taisse kah veel mitte. Ma arvan, et üldse mitte mingisugusele reisile ennem novembrit. Siin on kohe kevad ja suvi, küll ma sügiseni vastu pean. Ma tõesti pean oma finantsasjad kontrolli alla saama.

Selline mu tänane päev siis oligi.
Praegust tulin Illari juurde. Kahekesi natukenegi seltsim. Illar peab reedel väikest viisi sünnipäeva. Hea ongi, et väikest viisi, sest oma paistes näoga ma suurema rahva ette ilmuda küll ei tahaks.

Väljas on õnneks isegi natuke kevadine. Tegelikult, ega seda talve see aasta polnudki. Ei nuta taga ka.

Panin siia sellise pildi endast, mis on täitsa oki. Paar kuud tagasi tehtud. Profiilis. Sest oma parema poolega ma saangi inimeste poole hetkel olla. Vasakust poolest sa juba kuulsid......

Tere tulemast tagasi.....