I´ve got a one night, c´mon, c´mon, I´ve got a one night...

Mingi hetk, kui kogu selle melu keskel ajataju tagasi tuleb, saad aru, et on aeg oma imeilusad koivad kokku korjata...Balconi peakelneri Witiga (pildil) hüvasti jätta, talle lubades, et ehk kohtute veel õhtu jooksul, ja kui mitte, siis kindlasti tuled sa homme tagasi (no kuidas sa saad mitte lubada, kui ta nii nami on, ja valdab lisaks ka meelitamistaktika kõrgemat pilotaazhi (vastik meelitaja) :) ... Next stop Silom Soi 2. Kas siis üksi, kui mingi ime läbi veel üksi oled, või siis oma uue sõbraga. Kas meile meeldib see uus sõber nii palju, et temaga ka ööks kokku jääda, sõltub juba kohal olles. Nooooooo pressure. Tavaliselt ma olen veel jahimeeleolus. Sest tõelised pärlid tulevad alles DJ Stationisse. Mmmmm, ja mitte vähesel hulgal. See on koht, mis ei tunne nädalapäevi. Hea asi Bangkokis on see, et gayelu on koondunud ühte piirkonda, mis välistab juba eos selle, et ühed kohad on ühel, teised teisel pool linna, ja kui on vaiksem päev, siis oleks sel juhul kõik kaotajad.
Silom Soi 2-l ei asu ainult DJ Station, vaid ka muud kohad. Lisaks paar klubi ja baarid. Ma arvan, et omanik on kõigil sama, mis muudab külaliste jaoks asja eriti mugavamaks. Nimelt saad sa oma kokteiliklaasiga ühest kohast teise kõpsida, ja ei pea seda sellepärast veel tühjaks kaanima, kui tuju tekib kohta vahetada. Kõige kuulsam muidugi on seal just see 3 korruselina, loungiga, DJ Station. Sissepääs 200 bahti, mille eest saad 2 kupongi, mille eest siis omakorda juba baarist kaks jooki tellida. Ka tegelikkuses on joogi hind 100 bahti, kui sa just midagi väga peent ei osta. Niisiis ukse peal sissepääsumaks puudub, aga klubi garanteerib endale selle, et iga külaline vähemalt paar jooki ostab. Minu arust väga aus ja praktiline lahendus.
Kusjuures vesi maksab sama palju kui see alkohoolne dringike. Ja õige kah. Ime vett kodus.

And here we go. And eve is never too young there. Kuna klubi suletaks juba kell 2 öösel, algab see asi seal ikka juba nii 10 paiku, ja täie hooga.
DJ Station on see, kuhu tulevad kõik endast lugupidavad, igas vanuses, tai rahvusest gayd, pluss hulgi igat sorti farange. DJ Station on nagu üks teatud valge pulber, mis sind hetkega käima tõmbab. Mitte et ma siin seda valget pulbrit propageeriks, aga noh, see on selline näitlik ütlus. Ok-ok, olgu siis, nagu kokteil Cosmopolitan :)
Ja seal lastakse tõesti maailma parimat muusikat. Pean silmas seda, et meie Eesti DJ-d on arvatavasti niisugustes kõhukrampides oma olematu maine pärast, et lasevad tihti sellist "deep-i" muusikat, mis paneb nende poole lausa hirmuga vaatama, et ega see ometi mingi enesetaputerrorist pole, kes sinna DJ pulti end vinnanud on. Lihtsalt ma arvan, et üks õige DJ laseb sellist muusikat, mille järgi kogu klubis olev rahvas hullub, mitte ei tunne piinlikust. Seda nad seal DJ Stationis igatahes oskavad. Mnjaa, ja uskuge mind, ma pole sugugi vanamoodne. Igatahes on see muusika seal palju globaalseb, huvitavam ja näitab sealsete DJ-de palju suuremat haaret selle hankimisel.
Ja siis ja siis...ja siis harjuvad su silmad hämarusega, ja see mida sa näed, on see, mida sa nimetad defitsiidilaoks. Tallinna Angel Club on nagu nõukaaegne tühi räpane pood, ja see siin nagu Soome reklaamidest nähtud kaubaküllane Stockmann´i pood aastakümnete eest. Kes mäletab, see teab, millest jutt. Sobib. Sest see meeletu hulk inimesi peidab, või mis peidab, hoopis edvistab avalikult sellise hulga ilusate eri vanuses inimestega, et lausa "valus" hakkab. Oi-oi, spank me moooooore, one more tiiiiiime :) Yeah, I like it that way :) Minu arust on ilusate inimeste kontsentratsioon seal selleks liiga suur, et seda ükskõik millene, endast lugu pidav ja aksepteeritud statistikafirma usuks. Aga oma pilk on kuningas :)

Tavaliselt lähen ma kõigepealt teisele korrusele. Läbi alumise korruse tantsupõrandat täitva rahvamassi, kuigi saaks ka teist kaudu. Milline mõnus teekond. Selline mängult tehtud eelmäng. Grupiseks. Poolpaljad, juba higised kehad, üksteise vastu surutuna, muusika rütmis nõksumas nagu kari loomi (lambad-IRW). Ja kõik on oma parimas vormis, sest nendele "vastikutele" asiaatidele on juba looduse poolt see lisaks antud, pluss oma edevuses on nad ka hüsteerilised jõusaalis käiad. Sina libised nende vahelt oma eesmärgi poole (õlu ja ainult õlu). Noh, ja lõpuks oled sa väga rahulolevana teisel korrusel, kus võtad oma dringi ja nõjatud rõduäärele, et vaadata, mida siis sellel öisel turul sulle siin pakuda on. See trügimine seal on muide väga lõbus, sest kuna enamus on seal teadagi mille pärast, siis oled ka sina nende jaoks objekt, kui sa neist möödud. Ülejäänud mõtle ise juurde, oleneb milline siis su rikutuse tase just hetkel on :)

Ja siis on hea juba õlut juua, rõdu äärel muusika taktis end nõksutada, ja silmadega pliks-plaks teha. Noh, nagu lotomasina pliks-plaks. Ainukese erinevusega, et siin on lotovõit kindel.