2 päev Tais. Suur kala, mu sõber.

Viimaks olin valmis hommikukohvi jooma, kuigi kell oli juba tugevalt pealelõunane. Aga mul on puhkus. Tahan, ärkan millal tahan, tahan, joon hommikukohvi ka millal tahan. Mul oli suur uudishimu, et kas mu kalake, suur sõber, on ikka elus ja terve. Sättisin ennast hotelli ees olevasse terassikohvikusse, otse basseini, või akvaariumi äärde. Laksaki käis sabaga antud plaks vee pinnal, ja mu kuldkalake andis endast ennemgi märku, kui mu silmad tumeda veega harjusid, et teda näha. No tere Kala :) Ta oli seal, elus ja terve. Puhises nats aega vee pinnal, vahtis mind oma pahurate silmadega, ja loivas vee alla tagasi. Ka tema naine ja laps olid terved kui ponksud. Vähemalt ma arvan, et need on tema naine ja laps. Aga võibolla ka boyfriend ja siis kasulaps. Kõik on võimalik Tais. Süda rahul, et mu sõber seal vee all on ok, tellisin ma kannu kohvi ja ananassimahla. Ma ei suuda kunagi kohe peale ärkamist paar-kolm tundi midagi süüa. Kui hea oli värskes, troopilises õhus, mõnusas kohas, laisalt kohvi juua, suitsetada, ja tunda, et aega on, ja tuleb aina juurde. Ja kui on supermõnus, siis ongi hea, et aega laialt käes on. Mingi aeg sain kohvi joodud, maksin 105 THB-se arve, ja suundusin kaubanduskeskuste suunas.
Muide, teadmiseks, see sõber seal vee all on oma 2,5 meetrit pikk, tema girl- või boyfriend 2 meetrine, ja laps 1 meetrime. On mida vaadata. Ja uskuge mind, see sabaga antud laks seal vee peal oli suht võimas :)
Vahest need suuremad miilustavad omavahel. Ujuvad koos ja hõõruvad ennast üksteise vastu. Siis tunnen ma ennast, nagu vaataksin ma võõraste inimeste magamistuppa :) Aga miks ka mitte. Kah huvitav tegevus.