Magavad koerad, skytrain, Siam Square

Hakkasin siis päeva nautides, 7Elevinist kaasavõetud veepudeliga rõõmsalt paaris, edasi jalutama. Mõtlesin, et väike jalutuskäik ei tee kohe üldse paha. Suundusin umbes sinnapoole, kust skytrain´i peatus peaks olema. Niipalju ma juba seda kaootilist linna tundsin. Mõnus oli jalutada nn. ärikvartalis, kuhu turiste eriti ei satu. Vaadata ruttavaid riigiametnike parvi, kes sind suhteliselt uudistavalt vastu vaatavad, imetleda pilvelõhkujaid ja möödakihutavate autode-motikate kampasid. Lehvitad taksojuhtidele, et ei-ei, ei soovi kohe üldse nende teenuseid kasutada, ja lihtsalt naudid seda troopilist kuumust. Ma armastan Tai kuumust. Natuke niiske ja tihke, täis igasuguseid lõhnu ja hääli. Pühkisin voolavat higi, ja tundsin heameelt, et seda teevad ka kohalikud. Ei erinegi ma nendest. Kui siis ainult nahavärvi ja näojoonte poolest :)
Vahepeal astusin üle maas chillivatest koertest, kes olid kas keset teed või tee ääres. Just seal, kus nad olid tundnud, et hei, enam ma ei viitsi, koss kokku kukkunud ja chillimist alustanud :) Ainuke asi, mis nende juures liigub, on silmad, kui nad blaseerunult vaatavad, kuidas sa nendest üle astud. Kah loll inimene, no miks ta peab kõndima ja rahmeldama, kui niiii mõnus on ju lihtsalt lamada, näivad nad mõtlevat. Igatahes mulle Tai koerad meeldivad, ja nende elufilosoofia paistab kah väga paigas olevat. Söök, öine mässamine sõpradega, ja kogu päeva kestev siesta. See on vist ka põhjus, miks nad nii sõbralikud on, ja kellegi peale ei haugu, ega hammusta. Sest elu on nende jaoks chill.
Siin pilt bosskoerast, kes on endale eluaseme suutnud hankida. Telefoniputka nimelt. Tühja sellest, et lollid inimesed helistada ei saa. No milleks nad peaksidki, andku meile süüa ja ärgu nii hirmsalt siin rahmeldagu. Silme eest läheb kirjuks, kui neid jälgida :)

Mingi hetk jõudsin skytraini peatusesse, mis Bangkoki vahemaid arvestades oli väga ligidal, aga Tallinna mõõtmetes oleks olnud suhteliselt kaugel. Skytrain on lahe. Saad inimesi vaadata, mõelda, kuhu nad teel on, vaadata kuidas noored omavahel suhtlevad, ja näiteks kui moodsad mobiiltelefonid neil kõigil on :) Aga see on Aasis ikka nii, et tehnika on neile väga tähtis. Noh, ma ei tea, kas tähtis, aga nad lihtsalt muretsevad seda endale suurema innuga, kui farangid.
Skytrainis on nii tugev konditsioneer, et hakkab lausa külm. Aga kuna sellega jõuab punktist A punkti B suhteliselt kiiresti, sest ta ju sõidab piltlikult "taevas", teisest liiklusest eraldi, see ei häiri. Pigem on hea korraks maha jahtuda.
On eraldi pingid, mis peavad alati vabad olema, kui vana inimene või munk peaksid vagunisse sisenema. Mõlemad on seisused, mida siin riigis jäägitult austatakse. Noorte ja vanemate suhe on siin midagi sellist, mis paneb mind nende ees kummardama. See on nooremate poolt austav, siiras ja viisakas. Nii oma lihastesse vanematesse, kui ka teistesse endast vanematesse inimestesse. See on nii loomulik ja väga liigutav. Ja paneb mind mõtlema, mis asi see lääne ühiskonnas küll mäda on, et meil noored vanematele pähe astuvad ja lausa allpool olevateks peavad. Nagu oleks noorus mingi eriline staatus. Ei tea. Minu arusaamu on tänu Taile selles suhtes muutnud küll. Tegelikult on see kogu Aasias nii.

Läksin maha peatus varem, et jalutada Siam Paragonis. See on suhteliselt luksuslik kaubakeskus. Turvad uksel, täis luksusbuduaare, ehk poekesi. Kõik maailma tippnimed on siis olemas. Mida hing ihaldab. Nagu La Fayette Pariisis.

Kui jaanuaris on seal suured allahindlused, mis on lääne allahindlustest veelgi suuremad, saab seal originaal luksusbrände uskumatult odava võileivahinnaga. Igatahes näib, et Tai kesk- ja kõrgklassil läheb ka muul ajal hästi. Väga huvitav on vaadata kohalikku tänavamoodi, sest seda sa ju nende inimeste seljas näed. Kuna tegemist on suhteliselt peene kaubanduskeskusega, siis on seal ka suur hulk enesenäitajaid ja windowshoppajaid, keda ma alati rõõmuga jälgin. Hästi palju noori ka. Noh, Eestiga võrreldes on kesk- ja kõrgklassi taid väga moodsalt ja maitsekalt riides. Ei pea mainima, et taid armastavad väga puhtust. See on edasi kandunud ka nende riietumisse, mis on puhas, maitsekas ja värske. Soengud on oma teema. Vot neid ei saa meie omadega võrreldagi. Trendid on samad, aga lähenemine teine, sest meie juuksematerjal on ikka totaalselt erinev. Paljudel meil ikka on sirged, tugevad, paksud ja süsimustad juuksed. Väga lahedaid soenguid näeb. Juuksurite tase peab seal igatahes maailmatasemel olema.

Paragon on lisaks ka nagu suur meelelahutuskeskus. Seal on veel omamoodi water-maailm, kinod, restoranid, baarid jne. Väga chill ja antropoloogiliselt meeli hariv, kui tahad suurlinna taidest midagi teada ja tähele panna.

Kuna seal allahindlusi polnud, siirdusin ma peale oma uudishimu rahuldamist ja korralikku windoshopingut kõrval asuvasse MBK kaubamajja. Farangide mekasse, sest seal saab kõikke. Absoluutselt kõikke. Originaale, võltskaupa, midagi vahepealset, mille kohta sa ei tea, kas see on nüüd päris või vasakult pärit, ja ka Tai firmade oma toodangut. See kubiseb nii valgetest kui taidest.

Kõigepealt teen ma masohhistlikult tiiru kogu kaubamajale peale. Mis sellest et see on suur, on just see alati suurim viga, kui ostad kohe kõike, mis silma hakkab. Hiljem on hilja kahetseda. Niisiis on parem alguses lihtsalt vaadata ja lasta asjal peas laagerduda.

Ma suundusingi peale seda sööma. Oi, kui hea see toit seal on. Läksin kohalikke täis restosse, sest seal sa tead, et saad head Tai toitu.

Peale seda avasin rahakotirauad, ja ostsin just seda, mis meelde oli jäänud, ja õige tundus.

Näiteks pole mul korralikku ID reisimise riietust. Otsustasin selle endale muretseda. Niisiis, ehtsast nahast moodsad kingad, sirged kitsad viigipüksid, kah moodsad hehheeee, ja stiilselt sisseõmmeldud triiksärk, läksid mulle kokku maksma 500 Eesti krooni. Pole ju paha :) Ülikonda ma endale ei tahtnud.

Veel mõned püksid, tosse, kellasid, ja muud. Igatahes oli mu käed hiljem kaubakotte täis. Mind isegi ei häirinud, et taksojuht ei nõustunud taksomeetrit sisse lükkama, vaid tahtis 100 bahti. No kuulge, 33 krooni, aga palun :)

Hiljem suundusin uuele rünnakule Silomi tänaval, kus on tänava ääres, kilomeetrite viisi, müügikohti. Mulle meeldib seal endale särke, vöösid ja kotte vaadata, sest tänu gaytänavate lähedusele, ja teada tuntud gayde pirtsakusele ja nõudlikusele trendi ja kvaliteedi suhtes, müüakse seal vägagi trenditeadlikku kaupa. Samuti hulgaliselt saasta, aga selle seas tõesti ka väga tänast moodi. Nami.

Hiljem hotellis asjad voodi peale laotades olin ma nii õnnelik, et oleks tahtnud lausa nende peal püherdada :)

Absoluutselt 100% õnnestumine. Mitte ükski asi polnud valesti ostetud. Niisiis oli mu "settimise" taktika ennast õigustanud :)

Niisiis üks väike dush, mõned Singhad, uued hilbud selga, ja sukeldumine ööellu......ja see on see, mis on mu lemmik :P