Keko-poiss

Ma juba rääkisin siin oma suurest Tai sõbrannast, Mamma-Madame´st. Siin aga teen juttu oma teisest lemmikust Tais, keko-poisist. Juures ka kohe pilt. Keko-poiss on minu selja taga seina peal. Poseerib koos minuga :) Näete ju, vaatab minu poole, sest me oleme suured sõbrad!
Kekod mulle väga meeldivad. Minu arust on nad väga lahedad loomakesed. Silkavad kiirelt üle seina või lae, jäävad seisma, ja siis vaatavad sind oma pisikeste punnis silmadega. Sellise lihtsameelse pilguga.
See kekoke siin pildil elas mu rõdul. Oli igal õhtul krips-kraps kohal, kui ma rannast olin saabunud, dushi all juba käinud, ja end sisse kreemitanud. Istusin rõdule maha, õlleke ees, ja sealt ta kohale siblis. Jäi seisma, ähkis natuke, ja vigises- tärä, sawwwaddddiii krapppppp :) No tere tere keko-poiss :) Siis ma limpsisin õlut, vaatasin pimenevasse öhe, ja kuulasin linnahääli. Tema koos minuga. Harva, kui teineteisele midagi ütlesime. Nii hea oli vait olla. Tõeline teineteisemõistmine :)
Aga ühel õhtul teda enam ei olnud, ega ka tulnud....
Järgmine päev jälle vaikus. Illar tuli oma hotellist mulle külla, ja oli seltsiks. Mina võtsin õlut, tema gin-tonicut. Noh, kurtsin siis südamevalus oma muret, et näe, keko-poissi enam pole, ja mul pole aimugi, kus ta olla võiks. Kas ma tegin talle midagi halba, või ütlesin midagi kohatut, ma küll ei mäleta, ega ka usu. Ei-ei, kõik oli ju korras! Illar siis rähmas käega, ja teatas, et mis sa nutad siin, võta aga rahakotist 100 bahti välja, küll ta tagasi tuleb. Ja nagu imeväel, oligi mu keko-poiss kohal. Oli teine posti taga salaja meie juttu pealt kuulanud. Oeh, muidugi sai ta oma 100 bahti. Nagu need toredad poisidki, kes sinuga host- või go-go baarist kaasa tulevad. Neilegi annad sa ju väikese taskuraha, sest see ju nende ainuke ekstra sissetulek ongi :)
Ja jälle olin ma õnnelik. Keko-poiss oli tagasi, veetis minuga seal kõik need imeilusad õhtupoolikud. Ja ma väga loodan, et ta on ikka veel seal, kui ma tagasi lähen, see mu armas keko-poiss :)