Reede kui reeturlikult kurnav armuke...

Taas pole ma suutnudki siia midagi kirjutada peale järjekordset nädalavahetust.

Noh, reedel läksid asjad vastupidiselt sellele, mida ma oleks ehk tahtnud.

Olin kella 19.30-ni tööl, ja arvasin, et oh, küll ma alles olen korralik, lähen koju, ja veedan "kvaliteetselt aega" ja olen korralik.Ehk siis bla-bla-bla :) Ja ime-ime-ime, siis selgus, et üleval on pidu-pidu-pidu. Otse loomulikult läksin ma siis hoopis sinna, mitte koju....nagu kuutõbine, transis :)

Jõin sel õlut minagi, ei saand suhu midagi :) Noh, nii mulle igatahes tundus, kuigi tegelikkus oli hoolis teine. Üsna vipsisena liikusin edasi Illari juurde, kus jätkasin "ei saand suhu midagi" "traditsiooni". Ja tõesti oli selline tunne kogu aeg, et ei saa ega saa sellest õllest veel küllalt. Selline reedese võltsvabaduse illusioon.

Igatahes vaatasime tulevase Eurovisiooni videosid, ja arvustasime, mis kellegile meeldib. Venemaa, Gruusia, Saksamaa ja Ungari olid väga lemmikud. Midagi vist veel. Illarile muidugi meeldis Hispaania, sest see oli selline kenake poistebänd. Hihhiii, kui "odav" :) Eloliis oli ka seal. Nii et me saime Illarit selle eest "sõimata".

Igatahes jõudsime me selleni, et jutt läks minu tulevase, ja siis ka sujuvalt meie endise, jaanuarikuise reisi peale. Ja kuna ma olin juba üsna purjakil, siis ma ütlesin Illarile välja kõik, mida ta meie eelmisel reisil minu arust valesti tegi. Noh, ma arvan, et tegelikkuses oli see suhtlemiserror seekord seal, aga jah, mõned asjad olid ikka valesti tõesti. Mitte et ma ise eriti pühak oleks, ja ise käru poleks kunagi keeranud, aga... Igatahes oli hea see asi südamelt ära rääkida.....oh jah, see oli tõesti vajalik. Parem on asjad sirgeks rääkida, kui et asjal vinduda lasta.

Pärast selgus, et ta nagu ei solvunudki, kuigi ma ei tsenseerinud mitte ühtegi oma sõnadest, emotsioonidest ega sündmustest...ja ehk sai ta ka aru, mida ma õelda tahtsin. Igatahes sai asi lahendatud.

Mingi aeg tuli mulle meelde, et ma pean Angelis Peter´ga kokku saama, sest ma pidin mingit raha tema kaudu saama. Aga raha mulle meeldib saada. Ma olin paari sõbraga tema restos eelmine nädal söömas käinud, ja see oli nagu kontrollreid. Ehk siis me olime katsejänesed, kelle põhjal hiljem vaadati, kas teenindajad seal petavad, või on ausad. Noh, hiljem selgus, et olid ausad. Aga raha selle õhtu eest saime me tagasi. Nii tore! On tasuta lõunaid olemas :)

Mulle ei meeldi Angelis viimasel ajal. Ehk on süü minus, aga näib et seal on kogu aeg seesama mõtetu rahvas. Noh, mulle enamuses nendest wannabe-dest lihtsalt ei istu. Ja kui aus olla, siis ei peaks see tõesti olema kohaks, kus heterod ennast näitamas käivad, et endale hiljem loorbereid lõigata-et oooooo kui liberaalne ma olen. Liberaalne oleks sa siis, kallis hetero, kui sa meile meie ruumi jätaks, ja sinna lärmates oma sõpradega sisse ei trügiks. Meil pole seda ruumi eriti endalgi olla, siin veidi läppunud Eestis.

Vahepeal tegin WC-s väikse ninatolmutamise, et ennast värskemana tunda. Puuderdasin! Kui sa midagi muud arvad, siis eksid :)

Igatahes mingi aeg istusin ma Eeroga ühes lauas. Ja meiega koos mingi hulk tundmatuid inimesi. Ma ei tea, aga kellegi idee oli minna Olümpia hotelli hommikusöögile. Noh, kui aus olla, siis polnud see just eriti kena nende hotellikülastajate suhtes, kes seda räuskavat "loomakarja" pidid taluma :) Edasi suundusime Laine baari. Mis baar see selline on, ma ei tea, aga seal me lõpuks istusime. Mingi urkake. Aga väga lõbus oli. Ma ei tundnud enamus inimesi, kellega me seal jalgu kõigutasin, aga see mind ei seganud. Mida me seal istusime, ja millest me kogu see aeg rääkisime, ma tõesti ei mäleta...ainult seda, et oli nagu tore. Kell 13.00 tundsin ma, et ma pean lahkuma. Et kui ma kohe nüüd voodisse ei saa, siis ma kukun sinnasamasse magama.

Sama päeva õhtul ärgates, oli mul tunne, nagu oleksin ma vaala alla jäänud. Nii paha oli olla, et silmamunad lausa valutasid. Õnneks oli mul piisavalt suitsu, ja külmkapp head-paremat täis. Nii ma siis ennast turgutasin ja popsutasin, et eluvaimu tagasi saada.

Mingi kell arvasin, et peaks Ingridi ärasaatmispeole mineme. Margiti aeda, kus see toimus. Aga ei, nii kui ma voodist tõusin, nii ma sinna tagasi ka kukkusin. Koheselt otsustasin, et ei lähe ja kõik. Igal asjal on piir.

Nii ma seal siis lebasin, ja mingi aeg, magasin taas jälle edasi. Pühapäev oli seeeest kena. Kuigi ma välja ei saanud, tundsin ma ennast taas kord inimesena.

Ja järjekordselt seda üle lugedes, tundub mulle, et teinekord võiks see nädalalõpp ka natuke teisiti mööduda. Oeh, aga see vist on täitumatu unistus...

Reede on nagu ohtlik armuke, kellega sa ei peaks raevukasse vahekorda astuma, sest peale seda järgneb alati kindel pohmell ja hingepiin. Vaid peaks hoopis temaga kuskil kenas paigas viisakalt kohvi jooma, ja räpaseid tegusid mitte tegema....noh, vähemalt üritama neid vältida :) Siis ei oleks mingeid moraalipiinu ega vaevasid hiljem... LOL