Kas tõesti kevad....

Viimastel päevadel on nagu keegi mu kaebusi kuulda võtnud, ja ilma on kevadiseks muutumas. Mulle nii meeldib mööda tänavat liikuda, ja vaadata, kuidas inimesed vaikselt riideid vähemaks võtavad. Public striptease niisiis :) Kõik muutuvad palju kenamaks, rõõmsamaks ja ulakamaks. Mida oligi vaja tõestada. Aitab talvest!

Kuigi tööle tulla ja minna on palju mõnusam, on tööl istumine iseenesest ikkagi piin. Puhkuseni on jäänud kuu aega. Aga küll ma üle elan.

Avastasin ühe pildi, tehtud Ateenas, eelmise aasta Eurovisiooni eelvooru ajal, kus peale mahub ainult SAS. Tallinnast, Rootsist ja Norrast. Tehtud ühes peenes lokaalis, kus ma ennast peale seda, kui Eesti välja kukkus, rakist peaaegu kummuli jõin :) Niisiis selline meeleolukas õhtu oli.

Eile ma käisin Aili soolaleival, mis minu pettumuseks polnudki tema uues kodus, sest selgus, et seal käib ikkagi veel remont. Teised napsitasid, aga mina sõin head ja paremat. Mulle enam üldse ei lähe alkohol peale, kui ma tean, et järgmine päev pean tööle minema. Nagu isiku kahestumine :) Sest teades, et järgmine päev on vaba, meeldib mulle napsitada küll. Ja kohati nii, et vähe pole :) Tegelikult päris hea, et selline sisemine distipliin eksisteerib ja toimib.

Täna ma lähen L-i juurde, sest ta saabus just Kanaaridelt. Nädal aega peesitas ja puhkas seal. Eks ma siis kuule, millised muljed tal sellest on. Kuuldavasti oli tore ja seksikas. Ai-ai-ai, kui paheline ta on. Aga Kanaarid ongi üsna paheline kant :)

Homme peaks ennast sundima trenni minema. Ma olen lihtsalt superlaisk olnud. Eriti hommikuti. Aga just hommikuti on seal saalis parem käia. Ei, ma pean ennast sundima. Kogu aeg mingi tehisvabandus. Näiteks et, oh, ma ju nii väsinud, ma pean magama. Või et oh, mul on see teine asi vaja korda ajada. Mis sest, et selle teise asja oleks ka trenni järel või muul ajal vabalt saanud ära organiseerida :)

Ehk siis on küsimus tahtejõu kasvatamises.