Reede, pühvli päev

Reedel ma tunnen ennast nagu pühvel, kes on rabanud taas kogu nädala(noh, nagu rabakana võib ju ka öelda). Hommikul, kui ma jälle ärkama pean, aga enam lihtsalt ei jaksa, siis ma mõtlen ennast pühvliks. Et nagu- pühvel ei vaidle eriti vastu, rassib, täidab kõik ta õlgadele veeretatud (vastikud veeretajad) kohustused, olgu siis ilm missugune tahes, või olgu ta nii väsinud kui tahes. Ta on rahulik ja kannatlik, kuni viimnegi elumahl on välja imetud. Nagu väike orjake, tunnen ma ennast :) Maha vereimejad! Elagu laiskuse revolutsioon, tahaks karjuda, ja teist külge keerata :)

Niisiis on reede üks paras pühvlipäev.

Eile ma olin suhteliselt tubli inimene. Rassisin natuke trenni teha, aga kuna seal oli inimestest nii pungil, et ei saanud masinate taha löögile, ega polnud seal ka õhku, siis ma tegin lihtsalt lühidalt. Noh, hea on see, et ma lähen täna jälle, ja kuna reedel paneb enamus inimesi pidutsemisele ja muule "meelelahutusele" rõhku, on õhk seal puhas, ja ruumi lausa nii palju, et tantsi või balletti. Balletti ma ei tantsi, aga ennast käsile võtan küll. Rassin nagu pühvel taas. Seekord enda kasuks.

Siis käisin I-i juurest läbi. Lihtsalt pidin mõned asjad ära tooma, mis mul sinna on jäänud. Läks muidugi nii, et koju jõudes olin need asjad ikkagi sinna unustanud. Sest juttu jatkus kauemaks, ja noh, ega need asjad nüüd ära ka ei jookse.

Vaatasime seal "Eesti otsib Superstaari". Noh, ütleme nii, et kohe tükk aega pole nii naljakat saadet Eesti telekanalitelt tulnud. Mis kaader sinna kokku on jooksnud, kes kõik staariks ihkavad saada. Muidugi oli meil seal ekraanide ees jube naljaka seda kõike vaadata, aga kohati oli ikka ka väga piinlik ja kahju nendest noortest. Ma lihtsalt mõtlen, et kas neil nagu pole ühtegi sõpra või tuttavat, kes teeks neile juba eos selgeks, et pole ju mõtet sinna minna, et ennast siis kogu Eesti rahva ees lolliks teha. Kui ikka ei oska laulda ja kui ikka ei näe mitte kuidagimoodi selline välja, siis milleks. Milleks! Noh, ma saan omamoodi muidugi aru, et kui sa oled tiinekas, siis su lemmik amet oleks nagu olla kas modell, laulja, näitleja või midagi muud taolist. Noh, peaasi et kuulus. Sest meedia produtseerib pidevalt muinsalugusid tavalisest "nohikust", kes siis "äkki" kuskilt keldrist avastati, ja püünele sokutati, ja vot, kogu maailm siis imetleb, et näete siis, tavaline hall hiireke, aga selline potentsiaal ja särav isiksus tegelikult, kui tahta. Või need enda arust "inetud" tüdrukud, kes tänava pealt üles nopitakse, ja siis papahh, ongi valmis supermodell. Eks see ole rohkem selline eaga seonduv värk, et sa nagu hakkad muutuma lapsest täiskasvanuks, ja oled sellest suhteliselt segaduses ja ebakindel. Nagu enda arust täitsa täiskasvanud juba, ja tahaks nagu olla juba keegi. Tahad ennast kehtestada, ja midagi erilist saavutada. Ja see enesekehtestamine ja sellega kaasnev ebakindlus on sellel perioodil eriti karm. Pealegi on tiinekad veel eriti julmad nii enda kui teiste vastu. Ja kõike võetakse palju äärmuslikumalt, kui ehk peaks. Oh jah, kummaline see tiineriks olemise aeg.

Siis mingi aeg ma hakkasin koju minema, ja kuidagi nagu selline vilets oli olla. Tuju oli vilets lihtsalt. Jälle see ropp, kevadele sobimatu ilm, ja lisaks veel kuratlikult väsinud takkapihta. Polegi nagu rohkem vaja, et ennast kah tiinekana tunda :) Siis ma tee pealt saatsin Pawelile sõnumi, et sorry, ma olen nii down olnud viimasel ajal, ja pole lihtsalt tuju olnud suhelda. Ta helistas kohe tagasi, sest tema jaoks oli see suhteliselt alarmeeriv, et ma sellise messi saatsin. Ma ju tavaliselt rõõmus ja roosa, nagu eesrindlik pioneer. Tegelikult pole see pidev pioneeriks olemine kah õige, aga viimasel ajal olen ma siiski õppinud ka vastupidiseid tundeid välja näitama, kui mul paha on olla. Vanasti oli mõni kord nii, et kui mõnel sõbral vilets aeg oli, siis ta tuli ja kurtis, ja mina olin alati üks suur kuulaja ja lohutaja. Lõpuks harjusid kõik sellega nii ära, et mulle saab rääkida, ja et minul pole kunagi midagi häda. Lõpuks ei tundnud enam keegi ka huvi, kuidas mul läheb, sest mis siin ikka, tal ju kindlasti kõik korras kui Norras. Tegelikult on see ebaterve ja ühepoolselt egoistlik suhe, mille tekkimisel ma ise suuresti süüdi olin. Noh, viimastel aastatel olen seda asja muutma hakanud, ja otse ka välja ütelnud, et mul on sinust tohutult kahju, aga ka mul on hetkel suured probleemid, ja ma lihtsalt ei suuda hetkel teiste omasid kuulata ega läbi elada. Eriti, kui tegemist oli tegelikult mingi pseudoprobleemiga. Meeldiv on asja juures see, et see on minu suhted oma sõpradega palju elutervemaks muutnud. Ma ei teagi, kust see tulnud on, et ma nii tagasihoidlik oma asjade, pean silmas siis tõsiste asjade, väljendamisel-rääkimisel olen-olin....

Noh, igastahes oli hea uudis see, et Pawel teatas telefonis kohe, et tema tuleb nüüd nädala pärast kipa-kõpa kaheks ööks Tallinnasse mulle külla, sest meil on vaja kasvõi natuke aega koos veeta. Mis saab mul selle vastu olla, ooo-jeeee :) Warm body guaranteed :)

Tööpäev hakkab vaikselt lõppema. Vahepeal varastas keegi mu hõrgutava võileiva ära, ja peitis kapi otsa. No tõesti oli "naljakas". Kolleegidel muidugi nalja naba auguni. Tegelikult ei saa kurta, et mul kolleegidega vedanud poleks, aga vahest lähevad vastastikused naljad ikka karmiks kätte ära :)

Ma loodan, et ma olen see pühvel ka täna õhtul edasi. Et ma sunniks ennast ilusti koju minema, ja mitte välja kuhugile....räpasesse urkasse... Need reedesed väljas käimised pole kunagi eriti meeldivad. Lähed välja, hakkad napsu võtma, oled lõbus. Loogiline. Ja siis, kui peaks asi veel lõbusamaks muutuma, siis kukud sa lihtsalt ära. Mitte otseselt põmm, aga lihtsalt selline väsimus on peal, nagu tonn rauda kukil, ja alkohol ei hakka ka normaalselt pähe, vaid ikka sellise hooga, et paarist õllest oled nagu sellises konditsioonis juba, nagu oleks juba 10 õlut kiirkorras sisse kallanud. Sellele järgneb väga ebameeldiv laupäev, sest sa magas selle lihtsalt maha. Sest esiteks magad sa välja kogu nädala väsimuse, mis on ju iseenesest ok, aga lisaks ka selle pohmelli, mis "ei tea kust on tulnud". Lihtsalt väsimus ja alkohol ei sobi omavahel kokku. Punkt. Niisiis mõtlen ma ennast pühvliks, ja rühin peale trenni kenasti oma koju, ja ilusti kenasti õigel ajal magama. Siis on laupäev palju kenam ja toredam päev. Helge ja õilis :)

Ok, praeguseks kõik. Head aega :)