कोल्मव्, स्तील्से वीस्कू व्

माँ सीन किर्जुतन सदा ब्लोगी, जा millegipärast सी असी सीन पनेब अस्जा मिन्गीस्से कील्दे...माँ ओलें sõnatu, मु कल्लिद sõbrad :)))

अग नी हुविताव ओं किर्जुतादा, कुई सी औदतोमात्सेल्ट कोहे, मिल्लेक्सकी सेल्लिसेक्स मूतुब, मिल्लेस्त सा मिटते एस्सुगी अरु इ सा.... :))))

अग लॉस ता सीस ओल्ला :))))

इवर

Tai igatsus....

Nii, selline pilt siis Tai poisist (tegelikult mees siiski) siin....ma ei kommenteeri kes see on, aga jah, nagu näete, päris kenake teine... LOL

Miks ta pilt siin on, vot seda peate te ise arvama, ja arvake mida aga tahate :) Noh, niipalju võin ma ju öelda, et see on kinni püütud "mereelukas". Ja Tais on "meri" väga lopsaka faunaga :)

Nii. Kui kõik asjad kohale loksuvad, siis 30-ndal alustan ma oma lendu Bangkoki poole. Kas pole mitte tore! Ma olen seda väga-väga oodanud. Väga-väga!!! Seda Tai reisi.

Seal on soe. Seal on mõnus. Seal on meri. Seal on toredad inimesed. Ja seal on võimalik ka minusugusel, laene ja makse maksval Eesti kodanikul, ennast hästi tunda. Sest laenude ja muude maksude järel on rahakott suhteliselt kõhnuke.

Bangkokis kavatsen ma veeta nii umbes 3-4 päeva. Suurlinnad on alati mu nõrkuseks olnud. Bangkok on üks nendest lemmikutest.

Minu saabumise puhuks korraldavad paar mu sõpra seal private-party. Noh vaatame, kuidas Tai noored ja edukad siis pidutsevad :) Omapärane võimalus, sest tavaliselt, väljas pidutsedes, sellest ju aimu ei saa. Usun, niipalju kui ma oma sõpru tean, et see saab olema üsna metsik ja meeleolukas. Tegelikult on need peod ka klubides metsikud, aga huvitav on ju vaadata kuidas kodupeod on, ja üldse, kuidas seal muidu elatakse, ja muud sellist. Saab sellest maast veel rohkem aimu.

Samuti kavatsen ma võtta ette enda hellitamise Babylon Saunas, kus on super baarid, restoran, massaashisalong, spa teenustega. Seal lihtsalt basseini ääres, kokteiliklaas käes, päikese paituses peesitada on uskumatult superluks. Noh, see asutus on ainult meestele, teatan ma rahulolevalt. Väga chic ja peen, võin lisada.

Loomulikult rahuldan ma ka oma, juba vastupandamatuks kasvanud, shoppamishimu. Oeh, MBK ja Silom Road letid, here I am :)

Seoses Bangkokiga ma rohkem plaane ei teegi, sest plaanid on puhkuse rikkujad.

Edasi suundun ma Pattayale, ja seal Jomtien´i. Ruum hotellis Sugar Palm Beach ootab mind! Oeh, mul on seal rõduga tuba, vaatega merele. Milliseid mõnusaid hetki ma seal veedan! Üksi, ja vahest ka kellegiga koos :) Minu toa kingsize bed saab näha maailma magusamaid unesid, ja oh, ka palju muudki veel :P Ma ei jõua ära oodata!

Bamboo baar on ümber nurga. Seekordne sünnipäev, juubel muide, saab maha peetud seal. Ma loodan, et Igor ikka võtab minuga mõne napsi sel puhul, kuigi ta on natuke liiga korralikuks hakanud viimasel ajal :) Ah, tegelikult peabki vahest korralik olema, kui baari omanik oled.

Ma arvan, et minu sihtkoht oleks teinekordki hoopis teine, kui Igor seal ei elaks. Meil on temaga ajalugu ja mul on temaga, ja tema baaris nii huvitav, et see on kui teine kodu. Kui ma kunagi seda endale lubada saan, siis ma sinna Jomtieni ka ära kolin. Mitte Bamboo baari, hehheehheee, aga see jääks mu kodubaariks küll :)

Ja rand-rand-rand! Ma kavatsen oma rannatoolil lebada nagu meritäht. Tähtsalt ja rahulolevalt. Lasen päikesel ennast hellitada, ja vaatan laisa pilguga "mereelukaid", kes sealsamas ringi patseerivad, rannavollet mängivad, samal ajal sind himukalt piideldes. Vägagi himukalt ja aplalt. Lausa varjamatult. Ei, kallid "mereelukad", mina olen "kalur", ja teie minu tulevane "saak". Ärge ajage seda segi, eks :) Hoopis mina peaksin teid aplalt vaatama. Aga ma vaatan siiski tagasi sellise ükskõikse näoga, et mnjahaa, "mereelukad", mul pole veel isu... veel mitte. See saabub õhtul :) Siis võtan kohe kindlasti ühe teist ette. Kõige isuäratavama ja kõige maitsvama. Saab olema suurepärane pidusöök :P Seniks aga libistan ma hästi rahulolevalt Sinksu, ja silitan veelgi rahulolevamalt oma kookosõliga määritud kõhukest.....mmmm, it can´t be better here :D Tellin näksiks hiidkrevette ja kui tuju, sulpsan merre, "merielukate" uudihimulik-himurate pilkude alt ükskõikse pilguga mööda loivates. Milline nauding!

Päikeseloojangud võtan ma vastu, kui aega on, oma suurepärasel, vaatega rannale, rõdul. Sinks, mu lahutamatu kaaslane, või peene gintoonik, elegantselt peos. Sel hetkel ma tahaks, et kogu maailma kadestavad pilgud oleks just minule pööratud. Ilmselt isegi Oscari võitmine ei suuda sellist rahulolu tuua.

Edasi ootab Bamboo baar. Oh, kas teate, et seal mängib Eurovisiooni muusika. Vähemalt siis, kui mina seal olen. Poisid sigivad-sagivad su ümber, ja justkui kogemata on kellegi käsi vahest su püksivärvli vahel :) Bad-bad boys :) Nii Tai moodi. Sellised need poisid seal korra juba on :)Tehke parem massaashi, sest väike falang on päikese võtmisest väsinud. Ja muide, kui te arvate, et see ainult minu uitsooviks on, siis te eksite. Seda ei pea seal paluma, sest see kuulub asja juurde. Neile meeldib füüsiline kontakt, kui sa neile meeldid. Ja meeldib ka mulle. Nii hea on õhtuks valmistuda, samal ajal kui keegi sinu rammestunud õlgu mudib, ise samal ajal mesijuttu siristades :)

Siis ma vaatan, mis ma edasi ette võtan. Kui kaugele minna ei viitsi, siis Jomtieni kompleksi baarid on parim lahendus. Seal on rahulik ja chill. Aga ka see on suhteline. Vahest on ka seal selline hulabaloo, et anna aga olla. Mu lemmikbaar seal on Q-Mark. Eriti lahedad tüübid on seal tööl.

Kui tahan kommertslikku ja lõbusat kisa-kära, siis Boyztown. Miks ka mitte olla osa sellest tõelisest turismilaadast, kus jooke voolab igast nurgast, muusika on vali nagu rokk-kontserdil, ja turul, mis samal ajal ümberringi toimub, oled sina üks osa kaubavalikust. Mmmm, ma olen lukskaup, ja ma sobin kokku ainult teise lukskaubaga :)

Kuid vahest tahaks midagi tõeliselt pahelist....Sunee Plaza.....siis saab mu destination´iks olema Sunee Plaza. Kenad baarid, go-go baarid, sama mis mujal. Väliselt on kõik, nagu igal pool mujal. Aga kui sa tead, kuhu minna, millisest varjatud uksest sisse astuda, milline kardin eest ära lükata, siis tead sa ka seda, et sa saad olema sama paheline, kui kõik muu selle ukse taga....hehheeee, pahelisusel on oma kuratlik võlu :)

Ja millest ma teiega pole jõudnud veel unistada, on see söök. See jumalik Tai köök, mida ma igatsen! Millised road, millised aroomid ja maitsed! Ja kui odav ja tervislik! Kui ma elaksin seal, poleks mul vist ühtegi lisakilo. Oeh, need igapäevased naudingud, kui sa kuskil keha kinnitama hakkad. Isegi labasena näiv tänavaköök pakub seal tõeliselt nauditavaid roogi ja elamusi! Ja ainult värsked toorained! Aga see on seal lihtne, sest sellel maal kasvab iga seeme, mis maha kukkus, hetkega ilusaks ja lopsakaks taimeks. Ja ilmselt on ka koduloomad seal tänu igavesele suvele lihtsalt õnnelikumad, ja tänu sellele maitsvama lihaga. Ma nimelt olen lihatoidu suur pooldaja. Inimene kui selline, on juba loomu poolest kiskja.

Niimoodi ma siin unistan, ja ma tean, et kui kõik hästi läheb, siis vähem kui nädala pärast on see kõik, millest ma siin unistasin, tõsi!

Millised kaks jumalikku nädalat mind ees ootavad! Kes ütles et elu on karm! Vahest pole siin karmi midagi, vaid oled hoopis elu täiuslik hellitusobjekt :)

Reede kui reeturlikult kurnav armuke...

Taas pole ma suutnudki siia midagi kirjutada peale järjekordset nädalavahetust.

Noh, reedel läksid asjad vastupidiselt sellele, mida ma oleks ehk tahtnud.

Olin kella 19.30-ni tööl, ja arvasin, et oh, küll ma alles olen korralik, lähen koju, ja veedan "kvaliteetselt aega" ja olen korralik.Ehk siis bla-bla-bla :) Ja ime-ime-ime, siis selgus, et üleval on pidu-pidu-pidu. Otse loomulikult läksin ma siis hoopis sinna, mitte koju....nagu kuutõbine, transis :)

Jõin sel õlut minagi, ei saand suhu midagi :) Noh, nii mulle igatahes tundus, kuigi tegelikkus oli hoolis teine. Üsna vipsisena liikusin edasi Illari juurde, kus jätkasin "ei saand suhu midagi" "traditsiooni". Ja tõesti oli selline tunne kogu aeg, et ei saa ega saa sellest õllest veel küllalt. Selline reedese võltsvabaduse illusioon.

Igatahes vaatasime tulevase Eurovisiooni videosid, ja arvustasime, mis kellegile meeldib. Venemaa, Gruusia, Saksamaa ja Ungari olid väga lemmikud. Midagi vist veel. Illarile muidugi meeldis Hispaania, sest see oli selline kenake poistebänd. Hihhiii, kui "odav" :) Eloliis oli ka seal. Nii et me saime Illarit selle eest "sõimata".

Igatahes jõudsime me selleni, et jutt läks minu tulevase, ja siis ka sujuvalt meie endise, jaanuarikuise reisi peale. Ja kuna ma olin juba üsna purjakil, siis ma ütlesin Illarile välja kõik, mida ta meie eelmisel reisil minu arust valesti tegi. Noh, ma arvan, et tegelikkuses oli see suhtlemiserror seekord seal, aga jah, mõned asjad olid ikka valesti tõesti. Mitte et ma ise eriti pühak oleks, ja ise käru poleks kunagi keeranud, aga... Igatahes oli hea see asi südamelt ära rääkida.....oh jah, see oli tõesti vajalik. Parem on asjad sirgeks rääkida, kui et asjal vinduda lasta.

Pärast selgus, et ta nagu ei solvunudki, kuigi ma ei tsenseerinud mitte ühtegi oma sõnadest, emotsioonidest ega sündmustest...ja ehk sai ta ka aru, mida ma õelda tahtsin. Igatahes sai asi lahendatud.

Mingi aeg tuli mulle meelde, et ma pean Angelis Peter´ga kokku saama, sest ma pidin mingit raha tema kaudu saama. Aga raha mulle meeldib saada. Ma olin paari sõbraga tema restos eelmine nädal söömas käinud, ja see oli nagu kontrollreid. Ehk siis me olime katsejänesed, kelle põhjal hiljem vaadati, kas teenindajad seal petavad, või on ausad. Noh, hiljem selgus, et olid ausad. Aga raha selle õhtu eest saime me tagasi. Nii tore! On tasuta lõunaid olemas :)

Mulle ei meeldi Angelis viimasel ajal. Ehk on süü minus, aga näib et seal on kogu aeg seesama mõtetu rahvas. Noh, mulle enamuses nendest wannabe-dest lihtsalt ei istu. Ja kui aus olla, siis ei peaks see tõesti olema kohaks, kus heterod ennast näitamas käivad, et endale hiljem loorbereid lõigata-et oooooo kui liberaalne ma olen. Liberaalne oleks sa siis, kallis hetero, kui sa meile meie ruumi jätaks, ja sinna lärmates oma sõpradega sisse ei trügiks. Meil pole seda ruumi eriti endalgi olla, siin veidi läppunud Eestis.

Vahepeal tegin WC-s väikse ninatolmutamise, et ennast värskemana tunda. Puuderdasin! Kui sa midagi muud arvad, siis eksid :)

Igatahes mingi aeg istusin ma Eeroga ühes lauas. Ja meiega koos mingi hulk tundmatuid inimesi. Ma ei tea, aga kellegi idee oli minna Olümpia hotelli hommikusöögile. Noh, kui aus olla, siis polnud see just eriti kena nende hotellikülastajate suhtes, kes seda räuskavat "loomakarja" pidid taluma :) Edasi suundusime Laine baari. Mis baar see selline on, ma ei tea, aga seal me lõpuks istusime. Mingi urkake. Aga väga lõbus oli. Ma ei tundnud enamus inimesi, kellega me seal jalgu kõigutasin, aga see mind ei seganud. Mida me seal istusime, ja millest me kogu see aeg rääkisime, ma tõesti ei mäleta...ainult seda, et oli nagu tore. Kell 13.00 tundsin ma, et ma pean lahkuma. Et kui ma kohe nüüd voodisse ei saa, siis ma kukun sinnasamasse magama.

Sama päeva õhtul ärgates, oli mul tunne, nagu oleksin ma vaala alla jäänud. Nii paha oli olla, et silmamunad lausa valutasid. Õnneks oli mul piisavalt suitsu, ja külmkapp head-paremat täis. Nii ma siis ennast turgutasin ja popsutasin, et eluvaimu tagasi saada.

Mingi kell arvasin, et peaks Ingridi ärasaatmispeole mineme. Margiti aeda, kus see toimus. Aga ei, nii kui ma voodist tõusin, nii ma sinna tagasi ka kukkusin. Koheselt otsustasin, et ei lähe ja kõik. Igal asjal on piir.

Nii ma seal siis lebasin, ja mingi aeg, magasin taas jälle edasi. Pühapäev oli seeeest kena. Kuigi ma välja ei saanud, tundsin ma ennast taas kord inimesena.

Ja järjekordselt seda üle lugedes, tundub mulle, et teinekord võiks see nädalalõpp ka natuke teisiti mööduda. Oeh, aga see vist on täitumatu unistus...

Reede on nagu ohtlik armuke, kellega sa ei peaks raevukasse vahekorda astuma, sest peale seda järgneb alati kindel pohmell ja hingepiin. Vaid peaks hoopis temaga kuskil kenas paigas viisakalt kohvi jooma, ja räpaseid tegusid mitte tegema....noh, vähemalt üritama neid vältida :) Siis ei oleks mingeid moraalipiinu ega vaevasid hiljem... LOL

Songkran

Nonii, Tais on siis Songkran, ehk siis kohalik uus aasta. Pidustused on suhteliselt märjad :) Kunagi, ammustel aegadel oli see nii, et pandi peoga teisele vett kenasti pähe. Nii natuke ainult, et pesta maha kõik halb, ja anda uuel aastal uus puhas algus. Ja siis popsutati näpuotsaga põskedele kriidisegu. Tänaseks on sellest saanud hullumeelne veega pritsimine-pildumine. Ikka ämbrite ja vaatide kaupa. Ma ei ole seal kunagi sel ajal olnud, nii et jah, olen sellest ainult kuulnud ja pilte näinud. Ehk ongi hea, sest ma kujutan ette, et see tõesti pole eriti tore mööda linna, üleni lirtsudes, ringi jalutada.Ok, ehk ühe päeva elaks üle, aga kui see kestab terve nädala, siis....
Selleks paningi siia pildi hoopiski mitte veepildumisest, vaid näärivanast, meie aastavahetuse sümbolist. Igati lõbus pilt. Tehtud minu lemmikus Balcony baaris, Bangkokis. Sealsed ettekandjapoisid korraldavad muide kogu aeg selliseid toredaid ja lustakaid etteasteid :)

Pühad

Mu pühad olid täitsa toredad. Ülestõusmispüha on ju Euroopas ikka üks suurimaid pühasid. Sain kohe kolm päeva puhata, ja neljas päev, esmaspäev, lausa kella 12-ks alles tööle loivata, et siis siin ainult 5 tundi logeleda.

Ma olin jube korralik. Pühade alguses vähemalt. Reedel käisin linnas jalutamas, ja tegin Angelis üleval ka kerge õllestarteri. Siis läksin sõbranna juurde, kes, selgus, oli päris napsine. Ja kui sina oled kainemast kainem, ainult üks mini-õlleke hinge all, ja teine inimene pole enam mitte sugugi adekvaatne, siis...läheb isu ära. Siis ma hoopis suundusin koju, ja heitsin magama. Väga hea otsus oli.

Oeh, aga ennem seda siiski see lugu, et vihastasin oma sõbra peale, kes mulle oma korterit näitas. Ta on mingi isehakanud kinnisvarahai. Noh, kui raha on, siis miks ka mitte. Ja hästi teeb, et investeerib. Me tema ja ta endise boyfriendiga sõitsime seda korterit vaatama, ja ta endine on nagu sisearhitekt, või midagi taolist. Vist päris hea. Igatahes ma selle sisearhitektiga rääkisin tühjast tähjast, ja siis ta hakkas mulle, kuna ta teab, kus ma töötan, lennundusest pajatama asju. Et mina saan odavalt lennata, aga tema saab tänu töösuhetele, odavaid diivaneid näiteks. Ma siis naljaga, et oh, paluks üks kena odav diivan. Mille peale see mu sõber mainis irooniliselt, et sulle ja odavat. Sinu jaoks on ju "odav" 40,000 eegune diivan kättesaamatu. Ma olin nagu pahviks löödud. Et ok, on jah nagu liiga kättesaamatu. Minu jaoks on see liiga palju ühe diivani eest. Ma tõesti ei teeni suuri rahasid ehk. Tema on jah minust palju paremal järjel. Aga me pole kunagi oma sõprust lasknud sellel morjendada, et meie sissetulekud nii erinevad on. Sest ma teenin ka üsna normaalselt, et normaalselt ära elada. Ma lihtsalt ei saa kinnisvaratehinguid sooritada. Ega ka huipukallist designemööblit osta. Igatahes ma siis moka otsast teatasin, et noh, enamus inimesi ei saagi endale 40,000 maksvat diivanit muretseda. Aga on ka odavamaid, ja kah täitsa normaalseid. Mille peale iroonitsedes ja konkreetselt vastati, et alla 40,000 pole normaalseid diivaneid olemaski. Et see on ju pööbel, kes elab peost-suhu, ja kes ostavad odavaid JYSKi tooteid. (Et nagu konkreetselt need polegi siis nagu inimesed või....ohhoh) Et me siin räägime inimestest, kes teenivad oma tööga raha, ja elavad normaalselt, designertoodeid tarbides, mitte seda ainult imetledes. Et jah, mõni saabki endale ainult koopiaid lubada Taist. Ma tundsin ennast ikka totaalselt peksasaanuna....väga sitt oli olla. Aga see selleks. Ma arvan, et mu sõbral on viimased paar aastat mingi sisemine kriis, sest ta on selliseid rahasse puutuvaid steitmente ka varem teinud. Oli piinlik ja vastik. Hiljem korteri juurde jõudes teatas ta, et nii ilusat korterit saan ma vaadata ainult siis, kui sissepääsuks 100 eeku maksan...ma olin sõnatu....

Igatahes oli see reedel. Laupäeval ma siiski otsustasin välja "lennata". Esiteks oli meil Eurovisiooni fännklubi kokkusaamine, mis kujunes üllatavalt rõõmsaks ja elavaks, kuigi, kui aus olla, siis oleks võinud see ka natuke asjalikum olla. Aga noh, pole hullu, asjad sai räägitud, ja teemad läbi arutatud. Mina ju see aasta Soome sellele üritusele niikuinii ei lähe. Esiteks olen ma Soome vastu suhteliselt allergiline, teiseks oleks aeg ka üks paus selles asjas võtta. Noh, ma pole enam ka klubi president. Ma enam ei viitsinud seda rolli täita. Tore väike klubi, aga meedia ikka vahest, kui maikuu oli, tegi intervjuusid ja puha. Ja kuna Eesti meedias on väga "arenenud" meedia-meedia, ehk siis ärapanija moodi meedia, siis mina ei viitsinud, et mingid ojad ja kes see teine oli, lambist mingit ilkumist ja paska aretaksid minu teemal. Jah, ma saan aru, et see on paljudele eestlastele väga naljakas ja vaimukas huumor. Et eestlaste vaimukus ongi selline haige ja lahmiv, kus ei arvestata, et keegi saab tänu sellele ikka väga haiget. Selline meedia, kus puudub eetika. Niisiis mitte minu moodi huumor. Ja me ei taha enam olla vabatahtlik märklaud. Las nad teevad neid allapoole vööd nalju edasi, aga palun mitte minu kulul.

Pärast suundusime Notsu kõrtsi. Kuldne või must, või kolme notsu, ma enam ei mäletagi. Tegime hea õhtusöögi Eesti toitudest, ja vinnasime ka drinke sisse. Väga lõbus oli.

Selle sama 40,000 krontsase diivani-sõbraga, pluss veel üks sõber.

Olime päris meeleolukad, peaks mainima, ja siis sain ma taas lataka kätte. Mul käis Pawel külas Lätist ju eelmine nädal. Ma ei teagi, kuidas me oma suhet peaksime nimetama, aga esialgu ma ise seda kuidagi ei nimetakski. Lihtsalt on hea temaga koos olla. Noh, ma siis küsisin oma sõbra käest, et kuidas Pawel talle meeldis. Ja ta lihtsalt lajatas vastu, et ei meeldinud. Naljakaks tegi asja see, et me kohtusime ka ainult korra, ja väga lühikest aega, nii et ausalt õeldes ta ei teagi, mlline Pawel tegelikult on. Tal endal on alati noored, ja minu silmis suht juhmid ja tüütud boyfriendid olnud, ja ta on alati tahtnud minu arvamust nende suhtes kuulda. Ma tean, et need inimesed pole olnud mu lemmikud, ja kohati on nad lausa ebameeldivad ka, aga ma pole seda kunagi õelnud, sest miks ma peaks. Mulle meeldivad teistsugused inimesed, ja ma olen siis nendes "tema" inimestes proovinud leida need head pooled üles, mida siis mainida. Nii olen ma siis ka alati kommenteerinud, et minu maitse küll mitte, aga muidu tore inimene. Et peaasi, et ta sulle meeldib. Peaasi ongi ju see, et mu sõber õnnelik oleks, ja kui see keegi temale meeldib, siis ongi nii vaja. Ja mina, tõelise sõbrana, ei pea seda suhet kritiseerima. Vaid tegema oma suu lahti ainult sel juhul, kui ma näen, et see inimene mu sõbrale liiga teeb. Igatahes ma küsisin siis vastu, et miks sa oled selliselt konkreetne, et jah, ma saan aru, et sul on teine maitse, aga muudes asjades sa ju ei saa nii päris väita, et ei-ei-ei, ei meeldi ja kõik. Imelikuks tegi kogu loo aga tõsiasi, et ta ei püüdnudki minust aru saada, vaid sõimas vastuseks mu lihtsalt täis, a´la, ma ütlen mida mõtlen, ja ma ei pea kellegile meeldima. Noh, ei peagi, aga sel juhul pean ka mina tema suhtes oma arvamust muutma. Kas ta ikka on mulle see õige sõber?! Naljakas oli see, et mul võttis päris tükk aega, et teda maha rahustada. Et ma siis seletasin, et no ei meeldi, siis ei meeldi, et jah, tuti-pluti, sul on õigus ennast räigelt väljendada, et jah, see on fine, et sa teda ei salli, kuigi sa pole temaga sõnagi vahetanud, et oleme nüüd sõbrad edasi, ja proovime teistel teemadel edasi vestelda. Aga sisemiselt ma sain aru, et selle sõpruse peaks nüüd küll riiulile oma uut aega ootama panema.

Pärast Angelis ma jõin ennast lihtsalt lolliks. Lollusi ma küll ei teinud, aga kui koju vaarusin, siis kukkusin nii kokku, et kogu pühapäev olin samas asendis. Vist kell 11 õhtul hakkasin ennast liigutama. Läksin Balti Jaama pirukapoodi, ja ostsin hästi rasvaseid käntsakaid, kolm tükki, ja proovisin eluvaimu taas sisse saada. Õnnestus ka.

Oki, ma tegelikult vaatan, et selle asemel, et siin oma nädalavahetusest kirjutada, ma hoopis sajatasin südame pealt ära asjad, mis selle nädalavahetuse jooksul minu ja mu sõbra vahele tekkisid. Aga see teeb mulle väga muret küll. Vahest peab asjad südamelt ära rääkima :) Nagu ma siin praegust tegin. Ja tegelikult peaks ehk ka temaga silmast-silma neid meievahelisi kalasid lahti arutama....eks näis.

Panen ühe pildi ka. Eks ise arvake, miks just see pilt.

Reporter, Tai, Sex....

Seoses Kanal2-e saate Reporter Tai teemaliste reisiklippidega on meil siin töö juures kerkinud esile teema, kas need olid ikka eetilised ja tõetruud kajastused Taist kui maast, ja Tai inimestest.

Minu arust eriti siiski polnud. Samal ajal oli see just see, mida tavaline Tais käiv turist näeb ja mõtleb. Kui käia just nimelt Pattayal.

Ma tean seda inimest väga hästi, kes need klipid seal filmis. Tegelikult on ta üks toredamaid ja ausamaid inimesi mu tutvusringkonnas, aga ta on ka väga provokatiivne ja konfliktne, kui ta seda tahab. Niisiis mitte üldsegi tavaline turist. Pealegi tohutult reisinud, ja pea mitte kunagi paketireisijana.

Samal ajal olen ma ise Tais käinud, ja kuna mulle see maa meeldib, olen ma püüdnud ka süüvida Tai inimese olemusse, ja aru saada sellest, miks mõned asjad on seal nii, nagu nad on.

Tai on naeratuste maa. Ja Tai on budistlik maa. Budism on kujundanud sealsed inimesed hoopis teistsugusteks, kui meie siin Euroopas või Ameerikas oleme. Õigemini meie, kristliku kultuuritaustaga inimesed. Budism on tolerantne ja arusaav usk, mille tõttu need inimesed seal ka naeratavad. Sest selleks on põhjust. Nad on kujunenud teineteist rohkem mõistvaks, ja sellisteks, kes hoolivad lisaks materiaalsele arengule ka oma vaimse tervise eest. Minu nägemuse järgi on nad terviklikumad, kui meie. Me ei saa ju ometi vastu vaielda tõsiasjale, et kristliku kultuuritaustaga maades oleme me tohutult materialistlikumad, ja mõtleme ainult ja ainult oma edukuse saavutamisele. Ja seda vaimse ja hingelise arengu arvelt.

Samuti oleme me tänu kristlusele kasvatatud ebatolerantseks, eelarvamuste küüsis vaevlevateks, ja egoistlikeks isiksusteks. See on õnneks tänu globaliseerumisele muutumas.

Ka oleme me vihased oma ihude peale. Salaja on meil sees see arvamus, et kehalised hüved ja sellega seoses ka seks, on suured patud ja roojased tegevused. Kui kahepalgeline! Ma olen enda arust vägagi kristlane, aga see kõik, mida ma olen siinses kultuuriruumis kasvades külge saanud, ja milliseks ma olen kujunenud, ajab mind tõsiselt närvi, ja tekitab minus kohati raevu, et miks ma arvan asjadest just nii, aga mitte teisiti. Miks ma pean paheks asju, mis nagu terve mõtlemise juures seda ei peaks ju olema. Miks on just siinsed väärtushinnangud need õiged, mis tegelikkuses ju pole kuidagi edasiviivad, vaid pigem takistavad. Miks on arvamused ja arusaamad nii "raamitud", kui nad tegelikult, iseenda vaimse tervise huvides ju ei peaks seda olema. Miks on sallimatus erinevuste suhtes, ja hukkamõist siin, nii normaalne, kui see tegelikult ju ei ole normaalne. Isegi siis, kui ma muutun ja võtan omaks teistsuguseid arusaamu elust, ei suuda ma muutuda lõpmatuseni. See viimane ajabki närvi. Ma oleks hea meelega pigem budistliku maailmapildiga inimene, kui kristliku. Aga ma olen oma kasvatuse ja väärtushinnangud saanud siin, ja ega seda eriti ei muuda enam. Väljakujunenud isiksus, nagu ma olen. See ehk polegi nii halb, aga segadusse ajav küll. Hea meel on mul selle üle, et õnneks see maailm polegi nii mustvalge, vaid mõnusalt värviline.

Muidugi ei väida ma, et inimesed Tais on lõpuni head ja lõpuni toredad. Sest ka see pole nii. Aga ma pean silmas seda üleüldist maailmavaadet.

Ilmselt selle tõttu need Reporteri klipid Taist sellised olidki. Lihtsalt inimene, kes need tegi, ei tahtnud seekord asju sellisena näha, nagu nad seal on, vaid eestlase silmade ja eelarvamuste läbi seda kõike jäädvustada. Mul on sellest omamoodi väga kahju.

Aasias käies tunnen ennast seal nii palju paremini, ja see mõttemaailm ja maailmavaade on minule tõesti palju omasem. Mis võib olla ka enesepetmine, aga nii ma tunnen.

Samuti see teema, mida paljudel Reporterist üsna valus vaadata oli. Seks. Ka mina ütleks pigem nii, et Tais ei ole otsest prostitutsiooni. Prostitutsioon on Tais keelatud. See kõik on muidugi äärmiselt vaieldav. Seal on see pigem millegi geishakultuuri sarnase ja seltsilise pakkuja segu. Geishad ei tohtinud klientidega seksida. Ja need Taid, kes seal väljas on, ei olegi õiged geishad, et keegi minust valesti aru ei saaks. Pealegi pole Tais geishasid kunagi olnudki. Aga ma kasutan seda terminit, sest kes on geishad, teab iga inimene, ja sellest on lihtsam ka aru saada. Mulle tundub, et seal ei ole see tihtilugu mitte seksi pakkumine, vaid just seltsiliseks olemine. Ja huvitav on veel see, et nad seal ei tule sinuga kaasa, ega isegi ei suhtle sinuga, kui sa neile ei meeldi.

Mis puutub raha andmisse, või võtmisse, siis jah, seal on see tunduvalt loomulikum, kui meil. Samuti on nii, et edukam osapool annab nn. "madalamale" osapoolele raha. Toetab teda. Maksab nagu palka, ja annab tunnustuseks ka raha kingiks, kui tahab. See on läänest tulnud inimestele väga häiriv asi, aga nii see seal paraku on. Juba ajalooliselt. Ka siis, kui sa leiad endale seal sõbra, kellega sa niisama ringi liigud, siis ootab ta sinult, et sina maksad tema eest baarides ja restoranides, kui tema pole nii jõukas, kui sina. Ma isegi olen tundnud ennast solvununa, et heh, miks mina pean nüüd maksma, et kas ta ise ei või siis. Mis rikkur see mina siis olen, et teiste arveid pean maksma. Aga mul on olnud ka vastupidiseid juhuseid. Mul on paar väga head sõpra Bangkokis, kes ilmselgelt saavad minuga koos olles aru, et nad on ikka palju jõukam kui mina. Tai kesk-kõrglass niisiis. Nendega koos liikudes maksid näiteks nemad. Ja kuigi ma vägagi püüdsin ise oma arveid õiendada, oli nende vastus "ei" nii jõuline, kuid samal ajal üdini viisakas, et see lihtsalt ei kannatanud vastuvaidlemist. Mind pandi sellega leppima. See oli väga kummaline rollimäng minu jaoks, aga nende kehakeel ja olek oli selline, et see tunduski mulle loomulikuna. Ma muidugi suutsin vahest, kui nad valvsuse kaotas, sellest mööda hiilida, aga seda juhtus harva :) Selline huvitav lugu siis sellest vallast.

Samuti on seks seal palju kompleksivabam. Noh, see on nagu hingamine, ja see kuulub elu enda juurde. Ei mingeid agasid, ega kahtlusi. Kui seks, siis seks :) See, milline see seks seal on, on juba eraldi teema :)

Mina igatahes lähen ikkagi Taisse, ja olen sellest maast ja inimestest palju paremal arvamusel, kui seda oli Reporter.

Shopingfest

Ma hakkan siin vaikselt oma rahaasju vaatama, sest esiteks tahaks kaks nädalat kenasti Tais puhata, ja teiseks tahaks ikka (metsikult) shopata ka.

Bangkokis on mul kaks lemmikut shoppamis kohta. MBK kaubamaja ja Silom´i tänav õhtul. MBK-s selle suure maja vasakpoolne tiib. Eks need teavad, kes seal on käinud. Kõik teed viivad MBK-sse :) Noh, kui sa shoppamist vajalikuks ei pea, siis muidugi mitte. Aga kui tahad oma garderoobi ülisoodsalt täiendada, siis on see parim koht.

Rahaasjad on sellised pahad asjad, et kui sa just miljonär pole, siis jääb seda ikka puudu.
Tegelikult ega seal see summa just eriti suur pole, aga nii 500-700 EEK päeva eest oleks ikka normaalne. See sisaldaks siis kõike. Hotell on nii 200 krooni maksimum. Rohkem pole mõtet maksta, sest selle eest saab juba väga normaalse toa, väga normaalses hotellis. Söögi peale läheb küll olematu raha. Ülejäänu ongi siis shoppamiseks ja väljas käimiseks. Väljaskäimine on muideks suhteliselt kulukas, kui sa juhuslikult peoloom oled.
Jah, aga muu lemmikhetk päevast pole muidugi hoopiski mitte shoppamine, vaid see, kui ma peale randa võtan mõnusa dushi, kreemitan ennast sisse, et mitte nahka ajama hakata, nagu maduuss (aga seda ma ju tegelikult olen-LOL) ja istun lühikeste pükste väel rõdule oma Singha õlut nautima. Hakkab juba hämarduma, ja üsna kiiresti läheb päris pimedaks. Hääled tänaval muutuvad õhtusteks, ja igal pool süttivad tuled. Samal ajal on sume suveöö. Sedasi ma veedan vahest lausa paar tundi. Näksin mõnusaid näkse, ja lihtsalt naudin. Mõnikord olen selleks hetkeks, kui välja hakkan sättima, ennast õllest juba päris "käima lükanud" :)
Õlu on nii Eesti hinnaklassis, või isegi kallim, aga kohalik wisky või gin on siiski odavam. Baarides, ma pean silmas. Poes on hinnad kah niivõrd-kuivõrd Eesti poodide hinnaklassis. Kohalik whiskey on aga odav. Niisiis midagi ka budgetnapsitajale, kui whiskeysõber näiteks juhtud olema :D

Eks peab siis kulud ja tulud paika panema, ja vaatama, kui palju seal siis kas laiata või säästa saab.

Külm ilm, pidev uni ja kartulipudru

Täna ärkasin ma lõdisedes, sest ilm on taas külm nagu Siberis. Arvastavasti otsustas seda meie uus parlament. Võttis vastu otsuse, et Eesti rahval on hetkel kõik pisut liiga hästi, rohkem kui lubatud, ja me vajame sellist ühiskaristust. Ehk siis keelati kevad, ja suunati temperatuur talvereshiimile.

Koperdasin külma ja jäise tuule käes tuigerdades tööle, ise igatsedes, et saaks kodus teki all olla, ja magada-magada-magada. Ma vist magaks kogu aeg.

Reedel on vaba päev, nii et sel nädalal on nädalalõpp pikem. Ma ei tea, kas mu otsus, see korralikult kodus veeta, õnnestub, aga ma siiski proovin. Aitab pidutsemisest. Pealegi on see hirmus raharöövel, ja niikuinii seal midagi huvitavat ei juhtu. Seal väljas siis.

Mul on 100 raamatut lugemata. Arvutis on täpselt 37 filmi vaatamata. Ja niisama, päeva iseendaga nautida, pole ma ka ammu saanud.

Eile oli mul selline lihakastme ja kartulipudru isu. Niisiis nii kui ma koju jõudsin, kehastusin automaatselt meisterkokaks. Tegin lausa liha-seene kastme. Midagi nii head pole mul ammu õnnestunud. Sest lisaks kõigele olen ma hea söögi ori. Mis ei tähenda, et ma kogu aeg aga vaaritaks. Esiteks ma ei viitsi, teiseks ei tasu alati oma himudele järele anda, sest himude eest sa ka maksad ropult. Ega me Tais ei ela, kus lausa 3-10 krooni eest väga head toitu saab. Tänavakohtadest, kus on kõige värskem ja taipärasem toit.

Panin siia ühe pildi ka siis. Bangkokis MBK ülakorruse restoranis. Suht peene koht oli, kuigi pildi pealt eriti aru ei saa. Orkester mängis ja laulis, ja toit oli ime-ime hea.

Esmaspäeval vajame me esmaabi....

Tänane hommik (tegelikult ka juba eilne päev), peale marulist nädalalõppu, oli midagi sellist, mis vastab vanasõnale: pill tuleb pika ilu peale.

Noh, igatahes algas see nädalalõpp juba neljapäeval, sest kuidagi läks nii, et me oma kolleegidega oleks nagu eksinud päevas, pidades seda reedeks. Sai siis juba neljapäeval alustatud. Aga reedene päev ise sai ka üle elatud, ja õhtul saabus juba Pavel. Napsitasime pea hommikuni, nii et me ei läinud isegi mitte välja. Sest juttu jatkus kauemaks :)

Laupäeval oli lahe päev. Jalutasime linnas, käisime söömas, ja kohvitasime kohvikutes.

Millegipärast tundus kella 16.00 paiku, et oleks aeg kergemad õlled teha. Siis läksime Illarile külla, ja siis edasi, klubisse Angel. Hommikupoole ööd läksime edasi privaatepeole, ühe kohaliku soomlase poole. Lauri oli ka kaasas. Tegime suitsu, ja õnneks mingi hetk sai selgeks, et kui kohe magama ei saa, siis on kõik.

Pühapäeval oli tunne, nagu saaks ma kohe insuldi, sest tervis oli nii kehva, nagu 100 aastasel mehel. Sellegipoolest ma õigel ajal magama ei heitnud, vaid vaatasin blaseerunud ilmel, poole ööni, telekat.

Mul on veel 3 minutit tööl olla, ja siis suundun koju nii otse kui võimalik.

Kirjutaja saab minust homme :)

Nii tore oli tegelikult, et Pavel mul külas käis.

02.apr.2007