Eurovisioon versus Tai

Nii, täna olen ma nagu siga lõhkise küna ees. Kas minna Eurovisioonile, või Taisse.

Aga kõigepealt pean ma suutma muuta enda lennuvärki, mis algaks alles 24-l mail, aga mul on vaja lennata juba kaks nädalat varem. Ja see, et see muutuma saab, pole üldse kindel. Noh, ok, ma siiski loodan et ei pea arvestama pessimistliku variandiga.

Igatahes oleks päris huvitav sinna Serbiasse minna, kuigi mulle tundub, et see, nagu kõik teisedki sarnased Euroopa järgijäänud röövarengumaad, on oma hinnad Eurovisiooni ajaks nii lakke pööranud, et see on lausa pöörane. Damn, ma tõesti ei tea. Teiseks on Eesti lugu pigem piinlik, ja seda eriti ei kaitse ka seal. Pigem peab silmad maha suunama, kui keegi asjast juttu teeb. Ja kindlasti teeb.

Aga Tai taas on tuttav ja turvaline koht. Pilet sinna odav. Seal elamine ka odav, kui tahta, nii et oleks seal kah tore. Nagu alati. Kindel ja turvaline.

Ja nagu näete käesolevalt pildilt, nad armastavad mind, ja minu väikest raha ka :)

Serbias ma arvan on hinnad laes, ja teenindus perses. Oleme näinud. Sellest saab juba praegust aru, kui me sinna korterit otsime. See suhtumine, et maksa aga maksa mingi uberiku eest Swiss Hotelli hinda, sest sa ju välismaalane ja kindlasti miljonär, või siis pohhui, kui ka pole, maksad ikka, nii et veri ninast väljas....

Niisiis olen ma dialemma eest.

Songkran 2551

Tais on siis alanud Songkran. Kohalik uue aasta algus. Üks pidu ja pillerkaar, pluss hullumeelne veesõda.

Tegelik traditsioon oli kunagi, et vett ainult piserdati õla peale, aga eks tänapäeval on asjad ikka nii, et kui juba, siis juba.

Vanasti piserdasid nooremad vanematele õla peale kausikestega vett ja andsid kingitusi, kui taas vanemad vastutasuks õnnistasid nooremaid.

Niisiis vahetub Tais (ka näiteks ka Laoses ja Birmas) just siis aasta.

Sõna Songkran tuleb sanskriti keelest, ja tähendab: muutu, liigu edasi, vaheta kohta. Sest päike muudabki siis oma kohta Kaalude tähtkujust Jäära tähtkujusse. Tais (üldse selle piirkonna maades) lõpeb talveperiood, ja algab suvi.

Kodud, majad, tänavad koristatakse, et uus algaks ilusti ja puhtalt. Sama on tegelikult kõikide rahvaste juures, kõikide nende erinevate uute aastate tulekul, et ennem käib üks suur koristamine, ehtimine ja kraamimine :)

Songkran on 13-15 aprillil.

13 aprill on niinimetatud Wan Sangkan Long, või siis Maha Songs päev. Tähendab, et aasta möödus.

14 aprill on Wan Nao või Wan Da päev. Ettevalmistuse päev. Just siis valmistatakse toit järgmiseks päevaks, käiakse templis õnnistuse järel, ja muide ei tohi sõnakestki ropendada ega halvasti mõelda sel päeval :)

Ja 15 aprill on Wan Phaya Wan, või Wan Taleung Sok päev. Kõige tähtsam päev. Sest siis, 15-ndal, hakkabki uus aasta. Käiakse taas templis, ja tehakse munkadele ohverdusi, süüakse pere keskel pidusööki, õnnistatkse teineteist, ja "piserdatakse" vett, vett ja veelkord vett :)

Bangkok on näiteks üsna tühi sel ajal, kuna enamus inimesi proovib sõita oma vanematekoju, et olla koos oma lähedaste ja perega. Kui see siiski ei õnnestu, siis põhiliselt kas Chiang Mai´sse, või kui sinna ka ei saa, siis ligemasse lõbusasse kuurortisse (Pattaya, Hua Hin, Phuket).

Bangkokis on veepidude keskuseks Khao San Road, kus peatub ka väga palju backpackers´eid. Ka Tai noored, kes minema ei sõida, kogunevad sinna piirkonda, et "hulluks minna".

Kordan veel, et taid viivad Songkrani ajal kindlasti annetusi ka templitesse, munkadele. Nagu igal pühal sealkandis. Usk on neile väga tähtis. Mis on muidugi tore asi. Minu arust. Ka paljud teadlikumad farangid ühinevad selle traditsiooniga, ja ega üks õnnistus ka neil mööda külgi maha jookse :)

Ja muidugi see, mida kõik farangid sel ajal kogevad, on see meeletu veeloopimine ja valge mördi näkku määrimine.

Enam ei piserdata vett tibake, vaid loobitakse pähe lausa ämbrite kauppa. Niisiis, mobiiltelefonid ja kõik muu taoline, mis vett ei kannata, ei kannata ka kaasas kanda. Sest muidu on nendega kutu-piilu ja ciao-cacao.

Veeloopimine kestab hommikust õhtuni. Õhtuks jälle vahetatakse riided, ja minnakse diskosse.

Ja nii kestab see tramburai kõik need kolm päeva. Osades kohtades, nagu Phuket ja Pattaya, aga lausa kogu nädala.

Turisti jaoks on see kõik muidugi väga lõbus. Aga ma arvan, et kui see kestab kauem, kui see kolm päeva, saab ka kõige leplikumal inimesel sellest küllalt. Kaua sa jaksad mingeid ootamatuid veesahmakaid kaela saada ja hommikust õhtuni veest tilkuda.

Aga sellegipoolest on see väga lõbus pidu, ja see vee loopimine väga lõbus tegevus. Saab oma lapsemeelsust süüdimatult välja elada. Ega ma eriti ei imesta ka, et selline asi seal Tais toimub, sest taid kord juba on selline sanuk-sanuk (fun-fun) rahvas.

Kahju on muidugi sellest, et ma ise sel ajal seal ei ole, aga eks siis järgmine kord.

Lõpuks on nad seda vett muidugi nii palju loopinud, et nii elevantsid kui ka inimesed peavad seni sügavas vees ujuma, kuni see taas kord taandub :)

Head Songkran´i :)

Sansuki õhtust....veel

Ma armastan Tai usinaid poisse, nende oskuslikke käsi, kui nad sind masseerivad ja nahhaalsust, kuidas nad sind rajalt maha räägivad :) Usinad töömesilased :) Ja seda lahkust, kuidas nad su kaamera ees rõõmsalt poseerivad. Nad lausa anuvad sind oma ilu jäädvustama. Sanskuk-sanuk, there must be fun!

Tegelikult on see Sansuk kolmekorruseline. Esimesel korrusel õu ja bassein. Mullivann, baar, saunad, restoran ja muud chillimiskohad. Teisel korrusel puhketubade labüründid. Kolmandal chill-out baar hiiglaslike diivanitega ja aurusaun.

Samuti on seal tore hotellikompleks. Aga ma pole seal elanud, sest eelistan rannalähedust, ja ka öist melu, mida Sansuki ümbrus ei paku. Niisiis peale sulgemist seal erilist sanuk´i pole. Küll aga siis, kui see lahti on.

Peale kosutavat lõõgastust puhketoas, meeldivat massaashi (eriti hindan ma body-body massaashi) ja teineteisega ligemalt tutvumist on hea minna taas alla. Võtta üks kosutav õlle ja tellida restoranis üks kena õhtusöök.

Väga tavaline on see, et mu uuel kenal sõbral on ukse taga roller, ja et me kimame selle seljas, munakiivrid peas, Boyztown´i või Sunee Plaza´sse edasi pidutsema, tuul kõrvu liputamas, lipp-lopp-lipp-lopp :)

Oi, ma armastan neid pealelõunaid ja õhtuid seal Sansuk´is!

Sansuk sauna

Pattayal on juba paar aastat lahti üks kena kohake, nimega Sansuk. Selline spa-tüüpi oaas keset linna. Kodu keset linna :) Seksparadiis :)

See asub Jomtieni ja Pattaya keskel asuva lõburajooni vahelisel teel. Sealt paarsada meetrit kõrvale minna.

Ma (me) tavaliselt oleme sinna siirdunud nii, et rannast hotelli, hotellis valmis ja edasi Sansuk´i. Sealt taas hiljem edasi lõbude rajooni.

Sansukikeses on hea ka päeval olla, sest see on selline luksuslik koht, kus päikest võtta. Näeb välja lausa elitaarne.

Seal basseini ääres laisalt pikutada, ettekandjaid narrida ja teisi külastajaid jälgida on tore mis tore.

Mina olen sinna siiski nii 5-e ajal õhtul siirdunud, sest päevane Jomtieni rand on palju rahvarohkem (lõburohkem) ja huvitavam. Palju "mereelukaid" ja palju nalja.

Kella 5-6-e paikku hakkab Tais juba hämarduma, aga kuna seal on ööpäev läbi soe, siis saab seal Sansukis bassu ääres ka niisama lebotada, intiimne basseinivalgus õrnalt valgustamas.

Sel ajal toimub sinna tõeline invasioon. Jomtien-Sansuk marsruut on tõeliselt pop mitte ainult minule, vaid ka paljudele teistele, nagu arvata ongi.

Kenad, säravvalgetes shortsides ja t-särkides noored ettekandjad rahuldavad iga su soovi, ja on vägagi flirtivad. Nami. Ja flirdist kui sellisest on see koht õhtuti lausa paks.

Kogu see kompleks on ehitatud äärmiselt kvaliteetselt, säästmata nii materialide kui design´iga.

Õhtuhämarus teeb oma töö, sest sul on puhkus, seal liiklemas palju kenasid mehi, hämar valgus ja nii mõnedki Singhad hinge all (üks samalajal käes). Mina olengi litsakas, ja kohad, kus litsakus on au sees, tunnen ma ennast nagu litsakas kala vees. Ma olengi litsakas kala:) Sellised sinna Sansuk´i tulevadki. Omasugused omasuguste seas. Nii mõnus on minna aurusauna või hämarasse puhketubade labürünti omasugustega ligemalt tutvuma :)

Tegelikult on tai poisid ja mehed muidu ka üsna litsakad. Või õigemini isegi mitte litsakad, aga flirt ja seks on sealse elu normaalne osa. Oled elus, tee tegusid, ja puhka siis, kui oled kutu.

Niisiis on enam kui tõenäoline see, et juba basseini ääres tuleb keegi sulle mesijuttu ajama, ja lausa märkamatult ennast su tooliäärele libistades su jalgu masseerima :) Mul on see alati nii. Alati. Noh, ma mängin sellist süütukest, aga juba ennem vilavad mu silmad "ohvrit" otsida. Siis kui oled ta leidnud, naeratad nii "kogemata", ja "kogemata" satub su pilk ikka ja jälle tema peale. Mereelukas võrgus, sikutadki sa ta mõttejõul enda kõrvale. Noh, ta ise muidugi arvab, et tema on algataja, ja sinu kõva ärasebija. Las arvab :)

Koos väiksed joogid, mesijutt, siis sauna, dushi alla, ja nii edasi. Puhketoad on asjade kena jätk. Jätkusuutlikus on meie deviis :)

Taid teevad ju nii head massaashi, ja puhketoas saab seda ideaalselt teha. Nad lausa sunnivad seda peale, et oi, sa oled nii pinges, ma masseerin sind. Muidugi kallis, pinge lihtsalt tapab mind, palun masseeri mind jah :) Pliiz-pliiz :)

Nii see aeg seal Sansukis veereb.

Väike merineitsi (ehk joodik) ehk hiphopguru :)

Kuna ma olen juba mitmeid kordi Tais käinud, on seal ka igasuguseid asju juhtunud. Mõned on meeles, mõned mitte. Aegajalt vupsab taas mingi mälu- tai fotopilt esile :) Ja nalja nabaauguni.

Siin üks pilt minu esimeselt reisilt Taisse. Bamboo baar Pattaya Jomtienil. Seljataga on just uskumatud seiklused Bangkokis, ja nüüd siis Pattayal. Selle pildi sain täna ühe eestlase käest, kes seal samal ajal ringi tiirutas.

Pruuniks pole ma ennast veel jõudnud päevitada, aga ilmselgelt kujutan ma seda endale ette. Et olen pruun nagu nekku, ja ilmakuulus hiphopistaara. Sellele aitab kaasa ka nii umbes 99 Singhat mu sees.

Nagu näha, olen ma tegelikult valge nagu sügavkülmast võetud rapitud kana.

Ja tegelikult on see rätik mu peas jääkülm jasmiinilõhnaline märg imeasi, mis mind jahutab. Rätik tilgub vett, ja mina olen nagu Merineitsi, peas see märg rätik, ja ma ise loksumas mõnusas Singha meres :) Sest ilmselgelt olen ma sellel pildil suht ülekuumenenud olekus :)

Rämedalt igatsen seda ülekuumenemist, Merineitsi staatust, hiphopparistaara õhtut ja Singhamerd taas!!!

Nädalavahetus

Reede oli mõnus.

Kella 19.30-ni tööl. Peale seda pidi tulema kaks pidu, aga tuli hoopis kolmas.

Töö muidugi oli nagu ta oli. Kuu lõpp jne.

Siis maandusime Lauriga minu juures, kus läks ilma pikema jututa tripsutamiseks. Ja juttu jätkus kauemaks. Loomulikult. Tegelikult oli lihtsalt hea lobiseda, ja asju arutada, aga mitte kellegi pseudoprobleeme kurtvat hala kuulata, mis on viimasel ajal väga paljudele nii omaseks suhtlemisvormiks saanud.

Salakaval alkohol maitses mulle nii hästi-nii hästi. Edasi kimasime Illari juurde, keda ennast polnud kodus, aga võtmed olid minu käes. Ta oli romantilisel väljasõidul Muhu saarel. Noh, Illari juurest on lihtsalt kesklinna lokaalidesse kiviga visata. Hea edasi liikuda.

Tegelikult pidime mingi soomlase juurde minema, aga see hakkas kõigepealt kurtma, et tal on segi, ja siis teatas, et ta peab oma sõpradega juba kell 20.30 X-baaris kokku saama. Head aega soomlane, mine jah sinna istuma, sest esimesed inimesed tulevad välja alles 23.00 paiku, või hiljem.

Samuti pidi Tallinnasse saabuma Peter. Budapest-cityst. Aga seoses mingite lennujamadega, ta ikkagi ei saabunud.

Niisiis kukkusidki need kaks "kindlat" pidu ära, ja tekkis kolmas. Meie enda korraldatud.

Me targu ei kutsunud ka kedagi muud, sest vahest on hea alustada peenemas seltskonnas.

Hiljem liikusime Angelisse, kus nagu alati, oli kohal trobikond wannabe´sid, mõtetuid androgüünseid lapsi, ja ainult käputäis normaalset moodi inimesi.

Jah, kui aus olla, siis oli see jälle üks tavaline reede. Same-same, different day.

Öösel, kui koju jõudsin, praadisin ühe suure kätsaka liha, ja magasin kogu laupäeva, nagu mauk. Nii hea.

Laupäeva õhtul saabusid külla Lauri ja Hispaania Kärbes, ehk endine munk, ja ajasime niisama juttu. Hispaania Kärbes oli väga tore ja ulakas. Nagu kõik need lõunamaa putukad.

Nad tassisid minu jaoks kohale kuskil nurgataguses takeaways tehtud Tai toitu, aga....see ei olnud Tai toidu moodigi.

Hiljem jäin koju, kuigi alguses mõtlesin kuskile edasi rullida. Rullisin aga hoopis diivanile, ja vahtisin mingit filmi. Oligi hea. Pühapäev saabus vägagi värskelt.

Siis saabusid mõned Muhu saarelt, vaakudes värskeõhu mürgituse käes, ja mina jalutasin linna peale. Kuna turisitide hordid pole veel Tallinna linna saabunud, siis oli seal suhteliselt igav. Kohalikud tekitavad ainult stressi, ja mõjuvad muserdavalt. They make me sick :)

Vot selline nädalavahetus. Nagu alati. Ei midagi uut siin ilma peal.

Põhiline uudis on see, et läks mõnusalt soojaks.