DJ Station...Dream Jewellery Station

Siin pilt DJ Stationist. Ülevalt rõdult. Salaja klõpsitud. Noh, telefoniga saaks ju igasugu pilte teha, aga see pole just viisakas, sest seal on tegelikult piltide tegemine keelatud. Kuigi, olgem ausad, saaks päris huvitavaid võtteid...if You know, what I mean :P Poole öö möödudes on juba enamus poolpaljad, ja aelemine on tantsupõranda populaarseim tants.

Igatahes, nõjatudes rõdule algab kohe traffic. Õigemini on seal kogu aeg traffic, aga see on siis juba sinuga seotud...kui sa oled noorem farang. Siis oled sa seal pop nagu karupoeg Knut. Oeh, mulle meeldib olla karupeg Knut. Paljudele taidele meeldivad valged mehed. Ja sugugi mitte raha pärast. Neil on selline fetish lihtsalt. Ma sellest eriti aru ei saa, aga ega see mind eriti ei vaeva ka, sest see on just see, miks mind seal alati poputatakse :) Noh vanemad valged on seal mõnikord veel rohkemgi oma süllesadanud populaarsust nautimas, silmad üllatusest punnis peas, aga see on nagu selline kommionu populaarsus rohkem. Lapsed armastavad ju kommi.
Kuna ma olen juba mõned korrad Tais käinud, ja asju näinud, siis pole minu jaoks ka mingit raskust see hetkega välja selekteerida, kes on kes, ja mida ta tegelikult tahab. Trips-trsaps-trull.

Tavaliselt olen ma mõnda aega meelega lihtsalt omaette.Laisalt ümbrust jälgides, et mis toimub, ja mis rahvas seal liigub. Mulle meeldib inimesi kõrvalt vaadata. Ja ööklubis on see eriti huvitav. Alkohol muudab inimesed avatumaks ja paneb neid tegema asju, mida nad ehk päise päeva ajal ei teeks. Mõned muutuvad meelega süüdimatuks, nii umbes, et ma olen vipsis, võta mind, sest ma ei jaga enam matsu. Jeee-jeeee, ei jaga sa jah. Lihtsalt see on su kena väike mäng. Teised teevad nägu, ja käituvad nii, nagu oleksidki nad juba pahelistena sündinud. I am dirthy, my mind is dirthy, lets play this game, adult one, wild sex is my middlename. Kolmandad mängivaid süütukesi. Kallis, ma olen sind näinud seda süütukest juba kolm viimast aastat mängimas. Iga jummala õhtu, kui ma siin olles DJ Stationis olen käinud. Või on selle mängu nimi süütu lits? Ja siis tõesti need, kes käivadki harva, ja ei oskagi mingit konkreetset rolli mängida. Need on kõige magusamad palad. Sest tavaliselt nad just sellised ongi, missugesed nad on.

Ja siis on aeg teha amps, ja see väljavalitud, kõige ahvatlevam kala, alla neelata. Mis te arvate, et ma vahtisin seal niisama. Konksud tuleb kohe välja riputada, ja uskuge mind, see valik, millised kalad vette tagasi lasta, ja milline neist lõpuks võtta, on sama raske, kui.....seda ei saagi seletada. See lihtsalt on nii f***ng raske, ja fruistreeriv.Nii kahju on niipalju ilu seast see üks välja valida.Ma nutan iga kord oma hinges Peipsi suuruse järve, kui ma selle ühe sealt lõpuks välja pean valima. Kuivatan pisarad ja unustan eelneva probleemi hetkega. Vaatan oma süütut ohvrit, silm eelseisvat ette teades peas kilamas, nagu rebane kana, kana talle lolli ja süütu pilguga vastu vaatamas, umbes nagu, saame sõpradeks...muidugi saame, kanake, ja millisteks veel :) And You better be good!Because You were choosen :D

Igatahes on taid väga lõbujanuline rahvas, ja kui sa seal kellegagi juba tuttavaks saad, siis nalja saab kohe kindlasti. Kui muidu on liikvel legend, et asiaadid eriti alkoholi ei kannata, siis taide kohta see ei käi. Minu arust on nad väga treenitud napsitajad, ja võivad vabalt mõne farangi laua alla juua.
Niipalju siis sellest kohast. Jätkub :)

So, let´s party!!! Here we go :) Me and my new friend :)

I´ve got a one night, c´mon, c´mon, I´ve got a one night...

Mingi hetk, kui kogu selle melu keskel ajataju tagasi tuleb, saad aru, et on aeg oma imeilusad koivad kokku korjata...Balconi peakelneri Witiga (pildil) hüvasti jätta, talle lubades, et ehk kohtute veel õhtu jooksul, ja kui mitte, siis kindlasti tuled sa homme tagasi (no kuidas sa saad mitte lubada, kui ta nii nami on, ja valdab lisaks ka meelitamistaktika kõrgemat pilotaazhi (vastik meelitaja) :) ... Next stop Silom Soi 2. Kas siis üksi, kui mingi ime läbi veel üksi oled, või siis oma uue sõbraga. Kas meile meeldib see uus sõber nii palju, et temaga ka ööks kokku jääda, sõltub juba kohal olles. Nooooooo pressure. Tavaliselt ma olen veel jahimeeleolus. Sest tõelised pärlid tulevad alles DJ Stationisse. Mmmmm, ja mitte vähesel hulgal. See on koht, mis ei tunne nädalapäevi. Hea asi Bangkokis on see, et gayelu on koondunud ühte piirkonda, mis välistab juba eos selle, et ühed kohad on ühel, teised teisel pool linna, ja kui on vaiksem päev, siis oleks sel juhul kõik kaotajad.
Silom Soi 2-l ei asu ainult DJ Station, vaid ka muud kohad. Lisaks paar klubi ja baarid. Ma arvan, et omanik on kõigil sama, mis muudab külaliste jaoks asja eriti mugavamaks. Nimelt saad sa oma kokteiliklaasiga ühest kohast teise kõpsida, ja ei pea seda sellepärast veel tühjaks kaanima, kui tuju tekib kohta vahetada. Kõige kuulsam muidugi on seal just see 3 korruselina, loungiga, DJ Station. Sissepääs 200 bahti, mille eest saad 2 kupongi, mille eest siis omakorda juba baarist kaks jooki tellida. Ka tegelikkuses on joogi hind 100 bahti, kui sa just midagi väga peent ei osta. Niisiis ukse peal sissepääsumaks puudub, aga klubi garanteerib endale selle, et iga külaline vähemalt paar jooki ostab. Minu arust väga aus ja praktiline lahendus.
Kusjuures vesi maksab sama palju kui see alkohoolne dringike. Ja õige kah. Ime vett kodus.

And here we go. And eve is never too young there. Kuna klubi suletaks juba kell 2 öösel, algab see asi seal ikka juba nii 10 paiku, ja täie hooga.
DJ Station on see, kuhu tulevad kõik endast lugupidavad, igas vanuses, tai rahvusest gayd, pluss hulgi igat sorti farange. DJ Station on nagu üks teatud valge pulber, mis sind hetkega käima tõmbab. Mitte et ma siin seda valget pulbrit propageeriks, aga noh, see on selline näitlik ütlus. Ok-ok, olgu siis, nagu kokteil Cosmopolitan :)
Ja seal lastakse tõesti maailma parimat muusikat. Pean silmas seda, et meie Eesti DJ-d on arvatavasti niisugustes kõhukrampides oma olematu maine pärast, et lasevad tihti sellist "deep-i" muusikat, mis paneb nende poole lausa hirmuga vaatama, et ega see ometi mingi enesetaputerrorist pole, kes sinna DJ pulti end vinnanud on. Lihtsalt ma arvan, et üks õige DJ laseb sellist muusikat, mille järgi kogu klubis olev rahvas hullub, mitte ei tunne piinlikust. Seda nad seal DJ Stationis igatahes oskavad. Mnjaa, ja uskuge mind, ma pole sugugi vanamoodne. Igatahes on see muusika seal palju globaalseb, huvitavam ja näitab sealsete DJ-de palju suuremat haaret selle hankimisel.
Ja siis ja siis...ja siis harjuvad su silmad hämarusega, ja see mida sa näed, on see, mida sa nimetad defitsiidilaoks. Tallinna Angel Club on nagu nõukaaegne tühi räpane pood, ja see siin nagu Soome reklaamidest nähtud kaubaküllane Stockmann´i pood aastakümnete eest. Kes mäletab, see teab, millest jutt. Sobib. Sest see meeletu hulk inimesi peidab, või mis peidab, hoopis edvistab avalikult sellise hulga ilusate eri vanuses inimestega, et lausa "valus" hakkab. Oi-oi, spank me moooooore, one more tiiiiiime :) Yeah, I like it that way :) Minu arust on ilusate inimeste kontsentratsioon seal selleks liiga suur, et seda ükskõik millene, endast lugu pidav ja aksepteeritud statistikafirma usuks. Aga oma pilk on kuningas :)

Tavaliselt lähen ma kõigepealt teisele korrusele. Läbi alumise korruse tantsupõrandat täitva rahvamassi, kuigi saaks ka teist kaudu. Milline mõnus teekond. Selline mängult tehtud eelmäng. Grupiseks. Poolpaljad, juba higised kehad, üksteise vastu surutuna, muusika rütmis nõksumas nagu kari loomi (lambad-IRW). Ja kõik on oma parimas vormis, sest nendele "vastikutele" asiaatidele on juba looduse poolt see lisaks antud, pluss oma edevuses on nad ka hüsteerilised jõusaalis käiad. Sina libised nende vahelt oma eesmärgi poole (õlu ja ainult õlu). Noh, ja lõpuks oled sa väga rahulolevana teisel korrusel, kus võtad oma dringi ja nõjatud rõduäärele, et vaadata, mida siis sellel öisel turul sulle siin pakuda on. See trügimine seal on muide väga lõbus, sest kuna enamus on seal teadagi mille pärast, siis oled ka sina nende jaoks objekt, kui sa neist möödud. Ülejäänud mõtle ise juurde, oleneb milline siis su rikutuse tase just hetkel on :)

Ja siis on hea juba õlut juua, rõdu äärel muusika taktis end nõksutada, ja silmadega pliks-plaks teha. Noh, nagu lotomasina pliks-plaks. Ainukese erinevusega, et siin on lotovõit kindel.

Pidu paradiisis...algatuseks Silom Soi 4

Ööelu Bangkokis on kui pidu paradiisis. Bangkok- Inglite Linn....mmmm, niisiis pidu inglite keskel. Kuigi see kõik võib tunduda pahelisena, see nii siiski pole. Sest minu arust, ja minu kogemuste põhjal, on isegi seksitöö tegijad Bangkokis, vaatamata oma lärmakusele ja pealetükkivusele puhtama südametunnistusega ja selgelt lapselikuma ja puhtama hingega, kui nii mõnigi võltsmoraalne farang. Mõni siin pööritab nüüd silmi, ja teatab, et mäh, seal ju need seksibaarid ja prostid ja puha, et millest sa räägid. Need ju pole inimesed, kes seal töötavad. Mina ütlen aga, et mõtle ennem järele ja vaata peeglisse, kui kiunuma hakkad. Ka Euroopas ja Eestis on sekstöötajad ja bordellid. Aga ma siiski pean silmas inimeste meelelaadi, tolerantsust ja austust üksteise vastu. Seda on siin palju, positiivsema poolega vaimset heatahtlikkust ja teineteise, ka võõra austamast. Eesti kubiseb tigedusest, kadedusest ja vaimsest- ning füüsilisest vägivallast. Eestimaa on palju räpakam ja vaimselt haigem maa. Aga ma siiski räägin siin Bangkoki ööelust parem edasi :) Unustame selle Eesti. Eestil on pikk maa areneda. Edu talle ja ta inimestele.


Noh, mina igastahes eriti hetero kohtadest ei tea, sest need on tihtilugu integreerimata asutused, ja see mulle ei meeldi. Integreerimatus seisneb selles, et kohtades, kus valged armastavad käia, taid eriti ei käi. Või kui käivadki, hoiduvad omaette.
Mina suundun kohe "homopuhvetitesse", sest seal on integratsioon missugune. Lausa selline, mis meie integratsiooniametnikel hinge koheselt heldima paneks :)


Kõigepealt Silom Soi 4.
Muide, Silom Soi 2 ja 4 on vaieldamatult Bangkoki gayelu keskused. Eriti Soi 2, kuhu rahvas hiljem suundub. Nüüd on ligiduses avatud ka uus ööklubi, kuhu rahvas peale kahte öösel suundub, et juba hommikuni jätkata. Selle aadressi ma ei mäleta, aga seda on lihtne leida, kui DJ Stationist peale kella kahte algavat rahvarännet järgida, ja sabas loivata.


Niisiis Silom Soi 4. Seal on mu vaieldamatu lemmikbaar Balcony Bar. Vastas asub Telephone Bar, aga seal istub vanem generatsioon. Eelistan nooremat.
Sellel põiktänaval jõukamad gay taid eriti käia ei armasta. Ei armasta, aga ikkagi vahest käivad. Ma pole sellest eriti aru saanud miks, kuigi olen nendelt seda ka pärinud. Mõistlikku vastust pole veel saanud. Üks väide on, et seal on liiga palju moneyboy-sid...no minu arust mitte eriti. Või ma lihtsalt ei pööra sellele tähelepanu. Aga polegi tähtis.
Igastahes on seal nii mõnus oma Singhat või Changi libistada, ja laisalt möödavoorivat rahvast jälgida. Väga palju uudishimulike pilkudega heteropaare, sest nii põnev on ju homosid uudistada. Võibolla sellepärast, et heterod nii väga homosid uudistada armastavad, ongi gaypride´id üks suur karneval ja pidu. Noh, nagu homode vastus heteroinimestele, et palun, kui tahate uudistada ja vaadata, siis vaadake. Ja et teil ikka oleks, mida vaadata, oleme asja teie jaoks huvitavaks ja vägagi vaatamisväärseks teinud :)
Seal istub väga mitut sorti rahvast. On neid, kes on äsja Taisse saabunud, ja kelle pilk on uudishimust lausa punnis, eesootavate seikluste eelaimusest silmad põlemas nagu kaks taskulampi. Omamoodi lausa lapselikult.
Siis on neid, kes mõni aeg juba kohal viibinud, ja kelle pilgust võib välja lugeda teatud vilumust, ja teesklevat tülpimust, a´la "ma tean asjast juba kõikke. Mind enam ei üllata. Ma olen nii tark, nagu kakahark".
Kolmas kategooria on need, kes siin elavad. Neid on erisuguseid. Noh, nagu igal pool- kui läheb hästi, siis rahuloleva põssa moodi, kui mitte eriti hästi (boyfriend petab või tahab liiga palju "palka") siis mossis ja kössis. Noh, kössis on osad ka selle pärast, et viisaprobleem painab. Nagu teada, pole selle elamisloa või pikema viisa saamine sinna Taimaale mitte sugugi nii lihtne, kui võiks arvata. Selleks peab igasugu trikke tegema ja kavalust tarvitama. Aga see on juba teine teema.
Siis on muidugi selliseid säravaid tähti, nagu mina! LOL
Ka kohalikke. Igat sorti. Tai paare omavahel. Üksikuid taisid. Segapaare farangidega. Noori vanasid. Neid, kes sinuga kaasa tuleks, ja neid, kes ei tuleks.
Ja muidugi päris paras hulk neid, keda sa võid teadmatuses taideks pidada, aga kes seda siiski pole. Kes on turistid nagu sinagi. Aasia turistid. Jaapanist, Koreast ja mujalt.

Tänava algus ja kogu tänav on täis poisse-ettekandjaid, kes kõik sind oma baari tahavad meelitada. Omamoodi on see suhteliselt tüütu, aga sellega peab harjuma, ja seda sõbralikult võtma. Kui ei suuda, ära Taisse parem tule, ja istu oma Euroopas, või USA-s või Austraalias.

Igatahes on seal hea mölutada ja alati on ka suur tõenäolisus, et isegi siis, kui sa sinna üksi maandud, on sul mõne aja pärast keegi kõrval, kellega vestlust aretada. Kas mõni uudihimulik või "uudishimulik" tai poiss, või kõrvallaua farang(id). Ja juttu jätkub kauemaks. Millegipärast olen ma alati just saabunud farangide "ohver". Et nagu teemad-kuhu minna, mida teha, palju maksab. Ju siis näin ma neile kõiketeadjana. Noh, nõu ja tipse võib ju anda, aga päris oma Bangkoki peab iga mees ikka ise avastama.
Ja aeg lendab kiiresti nagu Concorde.
Poisid viskavad silma, ümberringi muutub õhk flirdist üha tiinemaks, ja sina tellid juba ei tea mitmendat uut õlut. Noh, et seda mitte nii tihti teha, oled sa läinud suurte, 0,7 pudelite peale. Pimedus on saabunud, tänaval on süüdatud ahvatlevad reklaampannood ja tuledesära. Inimesed muutuvad üha ilusamaks, mis pole just alkoholiga seotud, sest vana teada tõde ju on, et öös löövadki laineid ilusamad inimesed. Ja öösse nad tulevadki, päeval oma kookoses magades. Öö pärast lüüakse end ka ilusamini üles. Mured on enam kui 8000 kilomeetri kaugusel. Tahaks, et mu sõbrad mind praegust jälle näeks, ja et nad lausa füüsiliselt tunneks, kui rahulolev, ja suisa õnnelik ma olen. Et nad oleks kadedad, ja selle kadeduse käes vähkreks ja kiunuks nagu metssigade kamp. Seda tahaks muide kogu Tai reisi ajal. Et oleks nagu webcam, kust sa ennast neile saaks näidata, kui tuju tuleb, või kui sa just intiimsete tegevustega ei tegele, lasta neil siis seal Eestis, ila suunurgas, seda sinu paradiisielu vaadata ja kadedusest ufo moodi roheline olla. Kõik need nädalad ja päevad, kui sa seal oled. Vahtigu ja kadestagu :)

Ma armastan Taimaad, ja seda üleüldist muretust. Kuidagi on nii, et isegi siis, kui elu just lihtne ja kerge pole, on taid ikkagi rõõmsad, ja naudivad seda vähestki, mis neil olemas, ja millega Buddha neid õnnistanud on. Ja see on "nakkushaigus", millesse ma alati ennast heameelega lasen nakatada.

Tänava lõpus on muide väga hea restoran, Sphinx. Selline paremat sorti. Väga hea köögiga ja hubase interjööriga. Hea koht romantiliseks õhtusöögiks. Mina olen seda seal harrastanud. Seda romantikat...Ja see restoran pole mitte üldse kallis.

Niipalju siis Silom Soi 4`st. Sealt viib tee Silom Soi 2`te.....